Toomas Leib: Kas säästupirn säästab?

  • warning: Creating default object from empty value in /www/apache/domains/www.softf1.com/htdocs/tree1/kortsleht/modules/spam/spam.module on line 548.
  • warning: Creating default object from empty value in /www/apache/domains/www.softf1.com/htdocs/tree1/kortsleht/modules/spam/spam.module on line 548.
  • warning: Creating default object from empty value in /www/apache/domains/www.softf1.com/htdocs/tree1/kortsleht/modules/spam/spam.module on line 548.

Näib, et talvega on selleks korraks lõpp. Nii võib mõista ka kasvavat muret CO2 emissiooni üle. Seda tuleks ainult tervitada! Ometi kaasnevad sellega kampaaniad, mis mitte alati ei ole kõikides aspektides põhjendatud. Üheks selliseks pean ma rutulist ja läbimõtlematut sundüleminekut hõõglampidelt niinimetatud säästulampidele, mida ka meie EL-s plaanitakse.

Kõik uus on tegelikult hästi ära unustatud vana. Nii on ka säästupirnid tegelikult pisut moderniseeritud päevavalgus- ehk fluorestsentslambid. Hõõglamp kujutab endast intertgaasidega täidetud klaaskolvis hõõguvat volframtraati. Päevavalguslambi panevad helendama elavhõbedaaurud toru sees, mis ergastuvad elektronide mõjul. Kiirgus muundub fluorestseeruva fosforikihi sees nähtavaks valguseks, mis võrreldes hõõglambiga on sarnasem päikesevalgusele.[1, 2 ] Kuna üks elavhõbedajoon on üsna nähtava spektriosa alguses, violeti-sinise piiril, siis on see valgus sinakas ja ei meeldi paljudele[3 ]. Kuid veel suuremaks probleemiks on nende lampide valgusallikas ise.

Elavhõbedaaur on isegi väikestes kogustes väga toksilise toimega. Ühes säästupirnis on elavhõbedat 5 mg jagu, ühes suures päevavalguslambi torus 20 mg. See tähendab, et kui lasteaias puruneb säästupirn või päevavalguslambi toru, siis õhku pihustunud aur hajub kiiresti ruumis ning seda ruumi peab väga põhjalikult tuulutama. [5] Kui seda auru piisavalt kaua sisse hingata, saab mürgistuse. Isegi mikrogrammides on elavhõbe toksilise toimega, põhjustades hulgaliselt neuroloogilisi probleeme, eriti lastele. Üheks probleemiks on laste aju suurem haavatavus, muu organismi ja aju eraldava barjääri nõrkuse tõttu, mistõttu toksiinid pääsevad kergemini aju kahjustama. Kui palju kulub tegevusi ja raha, et siseruum elavhõbeda jääkidest täielikult puhastada? Selgub , et Ameerikas võib selleks kuluda tervelt 2000 dollarit! [ 6]

Isegi, kui neid pirne puruneb vähe, on terviseriskidele mõeldes kodudes nende laialdane kasutuselevõtt väga küsitav. Probleemne on võib-olla isegi praegune kasutus lasteaedades ja koolides, Kasutada tasub "päevavalgust" kontorites, tööruumides, tehastes, Kuid tõsisemalt tuleks olla teadlik riskidest pirnide purunemisel. "Päevavalgus" kodus oli ja jääb Hg probleemsuse tõttu minu arvates küsitavaks valikuks. Iga aasta toob järjest enam argumente selle poolt, et Hg kasutus tuleks juba keskkonnariski arvestades üldse lõpetada. Asbestiga on see tõdemus nüüd käes [7].

Senine planeedi elavhõbedabilanss ähvardab meid peaaegu sama suurte riskidega, kui CO2 emissioon ning ka siin on loodusliku fooniga võrreldes mitmekordses elavhõbedasaastes süüdi peamiselt inimene ise. Jutt Hg ringlusest planeedil viiks meid teemast liialt kõrvale, kuid olulisimaks lõpptulemiks sellest meile on Hg kontsentreerumine kaladesse. Päevavalguslampide üheks terviseriskiks on nendega kaasnev UV kiirgus, kui neile pole paigaldatud häid UV kiirgusfiltreid. Need aga maksavad märkimisväärse summa. Seetõttu jääb see kiirgus oluliseks probleemiks fotosensitiivsetele inimestele. Üheks selliseks tõveks, millega sageli kaasneb ülitundlikus UV kiirgusele, on luupus, lühendina SLE [8, 9 ].

Sellistele inimestele keelata oma kodus sõbralike hõõglampide kasutamine on lausa kuritegelik. Üks tund filtreerimata "päevavalguses" on UV doosi suhtes ekvivalentne poolele tunni päevitusdoosiga, kui kõrvale jätta kõige lühilainelisem osa UV spektris. Kas säästupirnid säästavad meie raha? Kui võtta kätte paber ja pliiats ning arvutada pirnide hind ning nende energiasääst, osutub kokkuhoid üsna marginaalseks. Kokkuhoid võiks olla saavutatav, kui pirn põleks selle aja, mis talle peale on kirjutatud, (ntx. 8000 tundi ). Kuid tavatarbijate arvamused ja katsed räägivad teist juttu. Paljud säästupirnid lõpetavad oma tegevuse peaaegu sama kiirelt, kui hõõgpirnid. Viimaste elueaks loetakse tinglikult 1000 tundi. Kui tinglik see kõik on, näitab ühe hõõgpirni lugu. [10] See hõõgpirn nimelt on hõõgunud alates 1901-ndast aastast ning ta ei kavatse tänini kõrvu pea alla panna. Kontrollige! [11]

Minus kui füüsikus tekitab see suurt skepsist ka nende teiste "keskmiste" töötundide osas. Hõõgpirne pole viimasel ajal vaja olnud enam nii korralikult valmistada, et need ka põleksid selle aja, mis kasutaja neid tahab põlemas näha! Nagu hõõgpirnegi, kõrvetab säästupirne kõige kiiremalt läbi nende pidev sisse ja välja lülitamine, mis vähendab nende eluiga 7 korda, s.t. tehes nad sama lühiealisteks, kui hõõgpirnid. Kas sellest olukorrast on väljapääsu? Mulle tundub, et on.

Viimastel aastatel on jõuliselt turule tulnud LED valgustid. Need valgustid on kõik üsna kallid, maksumused algavad 500-1000-st kroonist, kuid voolutarve on väike ja LED (valgusdioodi lühend) valgusteid ei ähvarda nii kiire läbipõlemine (eluead on kümnetes tuhandetes tundides) Ka siin on tehnoloogilisi nõrkusi, kuid juba tänaseks on LED efektiivsus tõusnud fluorestsentslampide efektiivsusega võrreldavaks, andes 1 W kohta välja 100 ja enam luumenit (hõõglamp kusagil 10-20, keskmine LED praegu 50, fluerestsenslamp 80. Isegi hind ei ole siin väga suureks probleemiks, kuna LED-i eluajad on palju suuremad hõõgpirnide ja säästupirnide omadest. Hind aga langeb kindlasti lähiaegadel mitmekordselt. Uus atraktiivne turg toob esile palju tegijaid ning disainerite lemmikvalgustiteks paistavad olema saanud LED-d. Keda huvitavad Eestis toodetud LED lahendused, vaadaku [12].

Usun, et LED - ja võib-olla meile veel tundmatutes valgustehnoloogiates peakski otsima lahendusi meid vaevavatele energiaprobleemidele. Elavhõbe lihtsalt on selleks liialt toksiline, et sellele energia kokkuhoiul panustada.

Lingid:

1. Ülevaade hõõglambist:
http://en.wikipedia.org/wiki/Incandescent_light_bulb

2. Ülevaade "päevavalguslampide" ajaloost:
http://en.wikipedia.org/wiki/Fluorescent_lamp

3. Elementaarsed spektrid erinevatest valgusallikatest:
http://micro.magnet.fsu.edu/optics/lightandcolor/sources.html

4. Säästupirnidest Erik Puura blogis
http://erikpuura.wordpress.com/2008/01/02/palju-saastan-saastupirniga

5. Ülev aade tegevustest, mida tuleks teha säästupirni purunemisel. http://www.epa.gov/mercury/spills/index.htm

6. Mis juhtub, kui säästupirn puruneb:
http://www.worldnetdaily.com/news/article.asp?ARTICLE_ID=55213

7. Asjalik kirjutis asbesti riskidest:
http://erikpuura.wordpress.com/2008/02/23/mida-igauks-voiks-teada-asbest...

8 Lupus erythematosus
http://en.wikipedia.org/wiki/Lupus_erythematosus

9. Soovitusi kaitseks SLE-d põdevatele kiirguse vastu:
http://www.itzarion.com/lupus-sun-uv.html

10. 1901-st aastast põlev hõõglamp:

http://www.snopes.com/science/lightbulb.asp

11. Kaamera sellele hõõglambile:
http://www.centennialbulb.org/cam.htm

12. IT ja LED lahendused:
http://www.aatomike.ee/index.php?go=firmast

Üks üsna naerma ajav seik

Üks üsna naerma ajav seik on ka see,
et patareides ja akudes keelati elavhõbeda kasutamine, kuigi kogused seal olid üliväikesed ja elavhõne oli neis seotud inimesele väheohtlikul viisil,
samas hakatakse promoma valgusallikaid mis toovad meiee kodudesse elavhõbedat selle kõige ohtlikumas gaasilises vormis?
tundub et elavhõbedatootjatel oli lihtsalt vaja kuhugi oma toodet turustada patareituru ärakukkumisel? :D

+ veel mõned tähelepanekud:
#sisse-välja lülitamise probleemile pole ei siin ega mujal hea vastust antud! - lihtsalt minnakse sellest üle? tavaline õhtu kodus seisnebki minumeelest selles et ollakse püsivalt 1-2 -hes ruumis, ja teistes käiakse ainult korraks midagi toomas/viimas.
#esimesena keelustati just kõige suurema valgusviljakusega (st säästlikumad) hõõglambid! kus on loogika?
#põhjamaades - kus kütame üle poole aastast ja küttesüsteemide ehitamisel/renoveerimisel püüeldakse paindlikuse poole, on oluline ka see et hõõglambi tekitatav soojus ei lähe rasku = nagu ekslikult arvutustes väidetakse.
#praktika näitab et need 80 EEK-sed säästulambid kestavad pigem kuni 2 korda kauem kui tavaline hõõglamp.

PS - ma pole säästulampide vastu! osades rakendustes on nad vägagi tulusad ja keskkonnasäästlikud, aga nende igasse rakendusse jõuga surumine on naeruväärne ja selgeelt mittepõhjendatud aatelistest vaadetest vaid ärihuvidest lähtuvalt.
LED on tõesti lahendus - aga selle CFL-iga jamamine on mõistusevastane

Arvutustes on väike

Arvutustes on väike ebatäpsus:
Hõõglambi poolt kulutatavast energiast muutub enamust soojuseks, ja see ei lähe kuhugi kaduma -sellega lihtsalt kütame ruume.
Rahaline kasu avalduks sellega valemiga :
kasu = energia kogus * (elektrihind - küttehind)
elektriga küttes on kasu kütteperioodil 0
Kui küte maksab rohkem kui elekter (bensiinijaamast ostetud küttepuud ja kamin) toodab säästulamp kahjumit.

Postita uus kommentaar

The content of this field is kept private and will not be shown publicly.