Pakendilaviin käib üle jõu

warning: Creating default object from empty value in /www/apache/domains/www.softf1.com/htdocs/tree1/kortsleht/modules/spam/spam.module on line 548.

2008.a. alguses jõustunud uued nõuded jäätmete sorteerimisel on paljudes segadust tekitanud. Kortslehe küsimustele sel teemal vastasid Eesti Pakendiringluse teenindusjuht ja erakonna liige Andres Siplane ning keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek.

Kust saada teavet avalikuks kasutamiseks mõeldud pakendikonteinerite asukohtadest? Kes korraldab nende paigutamist?

AS: Avalikuks kasutamiseks mõeldud pakendi- ja paberikonteinerite asukoha kohta saab infot www.pakendiringlus.ee ja www.eto.ee. Tasub vaadata ka kohaliku omavalitsuse kodulehele või küsida vastava ametniku käest. Konteinereid paigutatakse üldjuhul kohaliku omavalitsuse soovide kohaselt.

Hästi raske on sorteeritud jäätmete äraviimist korraldada hajataludes elavatel autota inimestel. Kas Pakendiringlus (ja ETO) ei kavanda Ragn'Sellsi rohelise kilekoti laadset teenust, et pakendikott viidaks kindlal ajal teeotsast minema?

AS: Ragn-Sellsi rohelise koti teenus on tegelikult ETO poolt kinni makstud. Pakendiringlus pakub rohelise koti teenust koostöös ISS Eestiga näiteks Pärnus ja Kihnu saarel, koostöös Kolataksoga Tallinna kesklinnas ning koostöös Cleanawayga Piirissaarel. Adelan Prügiveod pakub teenust Harku vallas ja Muugal. Paraku ei ole meil jaksu kotiga kogumise osas laieneda, nii nagu ka muus osas pole jaksu laieneda. Meil pole lihtsalt raha suurema hulga pakendite kogumiseks. Teatav laienemine toimub 2009. aastal, kui roheliste poolt riigikogus algatatud pakendijäätmete taaskasutuse sihtarv tõuseb 50 protsendilt 60 protsendile.

Millised on taaskasutuse seisukohast kõige tülikamad pakendimaterjalid?

AS: Tetra ehk kihiline kartong on probleemne. Penoplast on probleemne, kuna tema kokkuvedamise tonnihind on ülikallis. Kõik sellised pakendid, kus kaks erinevat materjaliliiki on kokku kleebitud või klammerdatud, on probleemsed.

Kui suur osa pakenditest Eestis tänasel päeval taaskasutatakse?

AS: Pakendiseadus näeb ette, et taaskasutada tuleb 50% pakendimassist. Seda nõuet loomulikult täidetakse ja ka ületatakse. Samas on aga palju selliseid firmasid, kes väldivad pakendite kogumise ja taaskasutuse kohustust. Olenevalt sellest, kui palju taolisi firmasid on, ning kui suur on nende pakendimass (täpselt me seda ei tea), võib üleüldine
taaskasutusprotsent just nende tõttu olla ka pisut alla 50%.

Lisaks paneb Andres Siplane lugejatele südamele, et avalike pakendikonteinerite mõte on koguda taaskasutuseks kõlbulikku pakendimaterjali. Praeguses prügihüsteerias ei julge inimesed enam oma isiklikku olmeprügi konteinerisse midagi panna ja toovad kõik kottidega pakendikonteineritesse või mis veel hullem, nende kõrvale. Räpane pakend tuleb siiski panna oma isiklikku prügikasti ning puhas pakendikonteineritesse. Kogu selle jäätmereformi mõte on suurendada taaskasutusele minevate materjalide hulka, aga mitte sorteerijate või prügiautode töötunde.

Kas on olemas ka normid, kui lähedal peavad olema inimese elukohale avalikud pakendi- ja paberikonteinerid?

PE: teatud miinimunõuded on kavas kehtestada Pakendiseaduse muutmisega, hetkel on need määratletud kohalike omavalitsuste jäätme-eeskirjadega. Tallinna linna jäätmeeeskirja kohaselt peab vastuvõtupunktide tihedus olema keskmiselt üks punkt 1000-1500 elaniku kohta, sh üks punkt keskmiselt 450 korteri kohta korrus- ja ridaelamutega linnaosades ja üks punkt keskmisel kandekaugusel 200 m väikeelamutega linnaosades. Seega on praegune olukord kohaliku jäätmeeeskirja otsene rikkumine.

Kas segaolmejäätmete konteineri tühjendusnormid lähevad muutmisele, kuna sinna pole enam sama palju jäätmeid panna?

PE: Segajäätmete konteinerite tühjendussagedus on sätestatud Jäätmeseaduses ainult tiheasustusaladele - seega näit hajaasutuses on see täiesti kohaliku omavalitsuse määrata. Tihesasutusaladel eeldab selle sätte muutmine jäätmeseaduse muutmist, praegu ei ole omavalitsused selliseid ettepanekuid teinud. Kaaluda võiks ennekõike mahutite või kottide tarvilikku suurust.

Millised kodumajapidamises tekkivad jäätmed loetakse ohtlikeks jäätmeteks?

PE: Loetelu ei ole ammendav, kuid näiteks vanad ravimid, kemikaalide jäägid, elavhõbedaga seotud jäätmed, kuid ka telerid, külmkapid, päevavalguslambid, säästupirnid, patareid-akud, vanaõli jms.

Kas üheks biojäätmetest vabanemise võimaluseks võiks olla prügihunt e köögihunt?

PE: Nn köögihunt pole keelatud, kuid kindlasti ei ole selle laiem kasutamine soovitav. Näiteks Tallinnas tekib hinnanguliselt ca 30 000 t köögijäätmed, kui suurem osa sellest kanalisatsiooni lasta, tähendab see reoveepuhastile suurt lisakoormust, investeeringuid tehnoloogiasse ja väga suurt energiakulu reovee puhastamiseks. Seega oleks laialdasem köögihundi kasutamine suisa keskkonnavaenulik. Köögijäätmete komposteerimine või tulevikus ka segajäätmetena põletamine on kahtlemata mõistlikumad alternatiivid.

Üks abimaterjal jäätmete sorteerimisel:
http://www.ragnsells.ee/public/files/sorteerimisjuhend_eesti.pdf

Postita uus kommentaar

The content of this field is kept private and will not be shown publicly.