Pirita piirkondlike seltside ettepanekud

warning: Creating default object from empty value in /www/apache/domains/www.softf1.com/htdocs/tree1/kortsleht/modules/spam/spam.module on line 548.

Pirita linnaosa piirkondlike seltside ühised VASTUVÄITED ja ETTEPANEKUD Pirita linnaosa üldplaneeringu kohta

I Vastuväited

Põhimõttelised

1. Linnaosa üldplaneering peab olema tunduvalt täpsem linna üldplaneeringust ning toimima võimalikult täpse detailplaneerimis- ja ehitusotsuste alusena. Linnaosa üldplaneering peab andma kindlusetunde kinnisvaraarendajatele, elanikele ja oma kodu soetajatele, et ehitamine toimub ainult kehtestatud reegleid järgides ning välistama ulatusliku ametniku või poliitilise suva ehitusotsuste langetamisel. Linnaosa üldplaneering peab tagama linnaosa ruumilise arengu järjepidevuse. Seetõttu tuleb linnaosa üldplaneeringu maakasutus- ja ehitustingimused nii kaardil kui tekstis anda vastava täpsusastmega. Nõustuda ei saa sellega, et Pirita linnaosa üldplaneeringu (edaspidi PÜP) maakasutus- ja ehitustingimused on võrreldes eelmise variandiga veelgi üldisemad ja ”venivamad”. Kui PÜP maakasutus- ja ehitustingimused ei täpsusta tarvilisel määral linna üldplaneeringu tingimusi, siis jääb üldse arusaamatuks, milleks linnaosa üldplaneeringut koostatakse.

2. Nõustuda ei saa sellega, et PÜP praeguses variandis on loobutud maakasutus- ja ehitustingimuste andmisest ehituspiirkondade kaupa nagu kõigis senistes PÜP variantides. Just ehituspiirkondade kaupa tingimuste andmine annab linnaosa üldplaneeringule kohase täpsusastme. Seetõttu peame vajalikuks ehituspiirkondade kaupa maakasutus- ja ehitustingimuste andmise juurde tagasipöördumist.

3. Vastuvõetav ei ole linnaosa maksimaalse täisehitamise kavandamine keskkonnaväärtuste arvel. See võib ajutiselt linna ka veidi elanikke juurde tuua, kuid lõppkokkuvõttes halvendab elukeskkonna kvaliteeti ja peletab elukeskkonna suhtes nõudlikumad elanikud hoopis Tallinnast minema. Seetõttu tuleb linnaosa arengu kavandamisel kvantitatiivsele arengule eelistada kvalitatiivset arengut.

4. PÜP-iga nähakse ette linnaosa elanike arvu suurenemine tänaselt ligi 14 tuhandelt 18 tuhandele, st ~4 tuhande inimese võrra. Linn on avalikult üheks oma arengueesmärgiks kuulutanud linna elanike arvu suurendamise või vähemalt maksujõuliste elanike linnast lahkumise peatamise. 4 tuhat elanikku moodustab kogu linna elanike arvust ~1%. Ei saa nõustuda sellega, linna elanike arvu 1%-lise suurendamise nimel hõivatakse olemasolevad pargi ja metsaalad elamutega, sh suures osas linnaossa sobimatute korterelamutega.

5. PÜP tekstiosas (III osa 1 ptk) viidatakse sellele, et pereelamute osakaal linnas on nõudmisest tunduvat väikesem, samas nähakse PÜP-iga ette ulatuslikud alad, kuhu võib korterelamuid rajada. Peame vajalikuks Pirita linnaosas täielikult loobuda uute korterelamute ehitamisest.

6. Pirita linnaosa planeerimisel ei ole nähtud Tallinna kui tervikut. Seetõttu pressitakse Piritale iga hinna eest võimalikult palju elanikke ja korterelamuid, samal ajal kui korterelamute ehitamiseks sobiv Lasnamäe on ikka õnnetult pooleli. Selge on see, et Lasnamäe ei ole täna „magus” koht. Kuid selge on ka see, et Lasnamäe jääb üheks Tallinna elurajooniks. Seetõttu tuleb lõpuks ometi hakata mõtlema, kuidas see ala terviklikumalt välja ehitada ja seeläbi elatavamaks muuta. Kindlasti ei saa välistada uute elukohtade rajamist ka Pirita piirkonda, kuid Pirital peab pereelamu jääma kindlasti põhiliseks elamutüübiks ning välistada tuleb mini-„mägede” tekkimist. Tallinna tervik-käsitluse seisukohast on eriti oluline, et Pirita kant on kogu linna puhkepiirkond.

7. PÜP-i koostajad peavad TOP-i linnaosa keskuseks. Sellega ei saa nõustuda. TOP ei ole linnaosa elanike jaoks toiminud keskusena ega hakka ka kunagi toimima linnaosa keskusena. Linnaosa keskus on Pirita jõe põhjakaldal, kloostri ja Pirita-Kloostrimetsa ristmiku ümbruses. See koht on ka ühiskondliku transpordiga kõigile hästi kättesaadav. Seetõttu tuleb keskusfunktsioonide täitmiseks vajalikud ehitised kavandada sellesse piirkonda. PÜP-ist paistab selgelt välja, et rääkides keskusest, pole keegi tegelikult tõsiselt analüüsinud, milliseid keskus-funktsioone linnaosa keskus täitma peab.

8. PÜP praegune variant ei arvesta PÜP eelmisele variandile tehtud keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) tulemustega. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KMHS) § 43 nõuab sõnaselgelt, et „strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel tuleb arvesse võtta keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusi ja kinnitatud seiremeetmeid“. Kuna suuremat ja meie hinnangul olulisemat osa KSH tulemustest ei ole arvestatud ning planeeringus pole üldse kajastatud mõju hindamise aruandes esitatud planeeringu elluviimise seiremeetmeid, on PÜP praegune variant vastuolus KMHS §-ga 43 ja planeerimisseaduse § 8 lõikega 9. Samas on praeguse ja eelmise variandi vahel väga suuri erinevusi ja uue variandi koostamise orgaanilise osana pole kaasnenud mõjude hindamist. Seetõttu tuleb praegusele PÜP variandile teha uus strateegilise keskkonnamõju hindamine, või täiendada/muuta eelmist varianti, arvestades sellele tehtud KSH tulemusi.

9. PÜP koostamine ei ole toimunud avaliku protsessina. Avalik planeerimisprotsess peaks tähendama mitte ainult planeeringu formaalset tutvustamist selle koostamise käigus, vaid ennekõike sellist protsessi, kus erinevaid huvigruppe kaasava koosmõtlemise kaudu kujundatakse planeeringu sisu.

On eriti kahetsusväärne, et sellist elanikke tegelikult kaasavat avalikku planeerimisprotsessi pole üritatudki läbi viia. Pirita linnaosas on mitu asumite ühendust ning aktiivseid elanikke, kes on valmis konstruktiivselt linnaosa üldplaneeringu koostamises ja selle sisu kujundamises osalema. Selle asemel on piirdutud sellise töö korraldusega, kus töövõtja (Eesti Projekt/SWECO) on tegelenud mõnede linnavalitsuse ametnike ja juhtide soovide kohase plaani valmisjoonistamisega. See on ilmselgelt kõige primitiivsem ja vähetulemuslikum viis linnaosa üldplaneeringu koostamiseks ning linna tasakaalustatud arengu tagamiseks. Sellise töö-viisiga ei saa nõustuda.

10. Leppida ei saa asjaoluga, et elanike ja linnaosa MTÜ-de poolt PÜP eelmisele variandile tehtud

vastuväidete ja ettepanekutega ei ole üldse arvestatud. Samas on PÜP-i usinasti sisse viidud maaomanike ettepanekud neile soodsate ehitusvõimaluste andmiseks, seda enamuses täiesti vastuvõtmatutes kohtades.

Üldised

1. Planeeringu tekstiosa on õigusaktina käsitletav dokument, mis peab sisaldama ainult seda, mida saab kehtestada. PÜP tekstiosa on pigem saamatu ja kaootiline jutustus linnaosa arengust. Seal on väga palju post factum informatsiooni, seaduste ümberjutustust, linnaosa ajalugu, jms, mida ei saa kehtestada.

2. PÜP tekstiosa on väga lohakalt koostatud, see on süsteemitu, täis vastuolusid ja ulatuslikke kordusi ning väga halvas eesti keeles kirjutatud.

3. PÜP tekstiosas ja kaartidel seatakse seadustele viidates tingimusi ja kitsendusi, mille juures on seaduseid väga suvaliselt tõlgendatud ning mis tihti on vastuolus seadustega.

4. PÜP tekstiosa ja kaardid on kohati täielikus vastuolus.

5. Botaanikaaed ja mitu kalmistut on jagatud erinevate asumite vahel. See on kohatu. Kalmistu või botaanikaaed on üks terviklik territoorium. Küsitav on, kas kalmistut on üldse kohane asumiks nimetada või kalmistu ala mingi asumi osaks pidada. Sama käib ka botaanikaaia kohta.

6. PÜP-i liikluse, teede ja ühistranspordi käsitlus ei lahenda ühtegi tänast liiklusprobleemi ja jätab ikka lahendamata ühistranspordi kättesaadavuse mitmetes piirkondades. Kasutatakse ilmselt mitu aastat vanu jooniseid ja teksti, mis ei arvesta vahepealsetel aastatel toimunud muudatusi ning näevad ette näiteks selliste teede või ristmike rekonstrueerimist, mis juba mitu aastat tagasi rekonstrueeritud. Väga tugevaid kahtlusi tekitab Mustakivi tee pikenduse väljatoomine Kose teele. Kellele ja milleks selline tee vajalik on, milliseid liiklusprobleeme sellega lahendatakse. PÜP-is puuduvad ka kõige pealiskaudsemad tee vajalikkuse põhjendused, samuti analüüs selle kohta, millised mõjud võivad tee ehitamisega kaasneda. Pärnamäe teele näeb PÜP ette mõlemas suunas kaherealise tee rajamise. Tänane olukord on meie hinnangul küll selline, et nii laia tee rajamine Randvere tee ja Kloostrimetsa tee vahel ei ole enam füüsiliselt võimalik, kui seda ei kavatseda just teha kalmistu ja vast rajatud jalakäijate/rattatee arvelt.

7. PÜP-i tekstis kaartidel on palju ilmselt varasematest versioonidest pärit vanu teksti osi ja jooniseid, mis seetõttu ei arvesta vahepeal muutunud olukorraga.

8. PÜP-i tekstiosas puuduvad täielikult planeeringulahenduste põhjendused. Riigikohus on korduvalt tähelepanu juhtinud ebapiisavale kaalutlemisele planeeringute koostamisel. Ebapiisav kaalutlemine/põhjendamine on otseselt seotud sellega, et PÜP-is on täielikult täitmata PLS § 8 lg 3 p 2 nõue, mille kohaselt üldplaneeringu üks ülesanne on: kavandatava ruumilise arenguga kaasneda võivate majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude ning looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine ning selle alusel säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu tingimuste seadmine. Suur osa planeeringulahenduste põhjendusi peab tulema KSH aruandest.

Tekstiosa

1. I osas kirjeldatakse PÜP eesmärke ja lähteprobleeme, millega võib nõustuda. Paljud PÜP teksti järgmistes osades või kaartidel esitatud lahendused on tugevas vastuolus nende eesmärkidega ning suurendavad kirjeldatud probleeme.

2. Läbi kogu teksti kasutatakse maakasutus- ja ehitustingimusi seades väga ulatuslikult sõnu „põhiliselt“, „üldjuhul“, „valdavalt“, jne, mis võimaldavad seatud tingimuste ulatuslikku ja suvalist tõlgendamist. Sisuliselt tähendab selline sõnastus, et soovida võib kõike. Kindlasti võib selliste sõnade kasutamine mõnel juhul vajalik olla, kuid nende nii ulatusliku kasutamisega ei saa nõustuda.

3. Väga paljudes kohtades öeldakse, et üks või teine asi „on soovitav“ või kasutatakse väljendeid/sõnu „mitte lubada“, „on vajalik rajada“, „tuleb nõuda“, „tuleb tagada“. Jääb arusaamatuks, mida võiksid sellised väljendid ja sõnad kehtestatavas planeeringus tähendada.

4. III osa ptk 9.2 kasutatakse korduvalt sõnastust „pereelamute ala, mis on kavandatud … väikeelamupiirkonnaks“. Kui see sõnastus „ära tõlkida“ PÜP-i keelde, siis tähendab see tegelikult pereelamute ala, kuhu võib ehitada rida- ja korterelamuid. Sellise sõnastusega ei saa nõustuda.

5. II osa ptk 4 väidetakse, et Pirita Selverit, TOP-i äri-/kaubandusettevõtteid ja Merivälja tee 24 kauplust kasutab suurem osa Pirita linnaosa elanikke. Millele selline väide tugineb. Meie hinnangul on väide vale. Väide on ilmselt esitatud teotamaks TOP-i ja Selveri ala linnaosa keskuseks pidamise/määratlemise ideed.

6. PÜP-i eeltutvustusel Pirita seltsidele ütles linna esindaja, et PÜP-i uues variandis jäädakse senisest üldisemate maakasutus- ja ehitustingimuste juurde (millega me juba eelpool ei nõustunud), samas on tekstiosas hulgi üldplaneeringu jaoks kohatuid regulatsioone ja detailsust. Näiteks sätestatakse, et kalmistutel on lubatud tavaline ja urnimatus ning nenditakse, et ohtlike jäätmete „vastuvõtupunkte tuleks rajada ka teistesse piirkondadesse“, määratakse piirdeaedade kõrgust, jne. Kas selliste asjade reguleerimine on ikka tõesti üldplaneeringu ülesanne. Kohatult ja tarbetult detailseks on mindud tehnilise infrastruktuuri ja riikliku kaitsega seotud peatükkide tekstis.

7. II osa ptk 5 p 4 loetleb terve rea meetmeid, mida tuleb rakendada Pirita tee ja mere vahelise haljasala säilitamiseks, samas on PÜP maakasutusplaanil see park kogu ulatuses määratud segahoonestusalaks.

8. Kuigi ka mõju hindamine juhib tähelepanu sellele, et alla 50 m laiust roheala ei saa pidada rohekoridoriks, öeldakse III osa ptk 5 punktis haljas- ja rohekoridorid, et rohekoridori laius on võimalusel vähemalt 50 m. Ühtki PÜP-is näidatud rohekoridori ei saa pidada rohekoridori kriteeriumidele vastavaks. Samuti ei ole võimalik pidada haljaskoridoriks olemasolevaid puiesteid või veidi laiema mururiba ja kõnniteega teid, mis joonisel haljaskoridorina näidatud. Absurdne on Pirita tee äärse kõnnitee näitamine rohekoridoriks. Sellise sisutu rohe- ja haljaskoridoride mängimine tuleb ära lõpetada, see on (enese)pettus, mille abil püütakse meid veenda, et elamupiirkonnad on palju rohelisemad, kui nad tegelikult on. Rohekoridorideks vajalikud alad, mille kaudu võiks näiteks Meriväljalt Kloostrimetsa suuskadel kulgeda, on ammu maha parseldatud.

9. Seda, kui vähe teavad/hoolivad PÜP koostajad tegelikust olukorrast näitavad väited, et linnaosa bussid ja liinitaksod käivad raudteejaama (III osa ptk 6 p ühistranspordiliiklus), et Meriväljal on kraavidega ääristatud teed (III osa ptk 9.2 p Merivälja), vastvalminud Merivälja tee ja selle ristmike rekonstrueeritavaks määramine tekstis ja joonistel, jne. Tegelikult ei käi juba ammu linnaosast ühtegi bussi raudteejaama ning Meriväljal on kõik kraavid kanalisatsiooni rajamisega likvideeritud. Ühendus raudteejaamaga tuleks kindlasti taastada.

10. Mingil juhul ei saa nõus olla PÜP-is kasutatud segahoonestusala terminiga. Mõiste tähendab, et selliselt tähistatud alal võib teha kõike, mida soovitakse. Samal põhjusel ei saa nõustuda väikeelamumaa terminiga.

11. III osa ptk 9.2 asumid ja nende areng kirjeldab suuremas osas olemasolevat olukorda. Sellised kirjeldused ei ole üldplaneeringus vajalikud. Samas vajalikud maakasutus- ja ehitustingimused praktiliselt puuduvad või on liiga napid.

12. Miljööväärtusliku hoonestusala kaitse- ja kasutamistingimused on suures osas sisuliselt arusaamatud, põhjendamatud ja tekitavad hämmastust. Väga täpselt on määratud piiretega seotud reeglid. Siinjuures tekib küsimus, miks seatakse piirdeaia lubatud piirkõrguseks 1,2 m, kui näiteks enamus Merivälja aedu on kõrgemad. Piirkonnale omast kinnistustruktuuri peetakse ilmselt kõige vähemtähtsaks miljöö-elemendiks. Kindlasti on vaja tagasi tuua eelmises PÜP variandis olnud nõue, et miljööväärtusega hoonestusalal väikesemaid kui 1200 m² krunte ei moodustata. Ainult sellega on võimalik vältida üha hoogustuvat kruntide jagamist Meriväljal ja Maarjamäel.

13. Jääb arusaamatuks, milleks on vaja PÜP-is üles lugeda kaitse all olevaid alasid ja objekte ning valikuliselt refereerida nendega ning muude kitsendustega seotud seaduseid ja eeskirju. Selline seaduste ja õigusaktide valikuline ja suvaline ümberjutustamine teeb pigem halba, kui head, ei ole üldplaneeringus vajalik ning tegelikult desinformeerib lugejat.

14. Osa III ptk 10.4 kirjutaja ei ole ilmselt aru saanud, et looduskaitseseaduse kohaselt ei tehta üldplaneeringuga ehituskeeluvööndi laiendamise ettepanekut, vaid langetatakse ehituskeeluvööndi laiendamise otsus.

Maakasutusplaan

1. Nõustuda ei saa:

- TOP-ist linna poole jääva pargiala täies ulatuses hoonestusalaks määramisega, sest see tähendab kogu selle pargiala hävitamist;

- Pirita jõe paremkalda (tee ja jõesuudme vahel) hoonestusalaks määramisega, sest see hävitaks väärtusliku jõeäärse haljasala ning sulgeks vaated jõe kõrgelt kaldalt jõele ja jahisadamatele ning likvideeriks vajalikud parklad;

- TOP-i ja Pirita tee vahelise elamuala määramisega segahoonestusalaks, sest see lubaks olemasoleva pereelamute ala hävitamist ning annaks investoritele selge signaali – ostke elamud üles, siis saate sinna teha, mida soovite;

- Selveri ehitusala pea-aegu kahekordse suurendamisega lõunasuunas, kaitsealuse Lillepi pargi arvel;

- Kose tee ja Pirita tee ristmikust lõuna poole jääva nurga hoonestusalaks määramisega, sest see hävitaks seal oleva haljastuse ning tekitaks hoonestuse nii liikluskorralduslikult kui ka planeeringuliselt täiesti absurdsesse kohta;

- Teletornist tee poole jääva ala määramisega segahoonestusalaks, sest see sulgeks esindusliku vaate teletornile ning hävitaks suure osa olemasolevast metsa-alast. Planeeringu tekstiosas ei leidu ühtegi selgitust, milliseid funktsioone see ala täitma hakkab. Seetõttu on karta, et kuna seal muid segahoonestusala funktsioone ei teki, täidetakse see ala lõpuks korterelamutega;

- Mähe peatuse juures oleva parkimisplatsi määramisega hoonestusalaks, sest sellega võetakse ära ainuke parkimisplats kohas, kus tegelik parkimisvajadus on niigi täitmata;

- Mähe tee ja Merivälja tee ristmikust lõuna poole jääva teeäärse ala määramisega hoonestusalaks, sest see hävitaks elurajooni ja magistraaltee vahelise haljasriba;

- Miiduranna kaupluse kinnistu määramisega segahoonestusalaks, sest korterelamute ehitamine kinnistul tekitaks väga tugeva konflikti eri maakasutusviiside vahel, tooks pereelamupiirkonda sisse suured ja sobimatud ehitusmahud, halvendaks oluliselt naabruses asuvate pereelamute elamistingimusi ning vähendaks tugevalt nende väärtust;

2. Leppemärk E-2 lubab sellega tähistatud alale ehitada ka korterelamuid. Oleme kategooriliselt nendele aladele korterelamute lubamise vastu. Leppemärgiga tähistatud olemasoleva metsamaa hoonestamisest tuleb loobuda, määrates metsa-ala joonisel metsamaaks.

3. Rannahoone läheduses metsas asuv ajutise toitlustus-kioski ala on määratud ärimaaks. Sellega ei saa nõustuda, sest sellele alale suurema ärihoone ehitamine tingiks Pirita ranna kaitse- ja puhkemetsa ulatuslikku hävitamist. Ala tuleb joonisel määrata metsamaaks ja ajutine ehitis peale amortiseerumist likvideerida.

4. Randvere teest lõuna poole jääv, metsa ja Mähe aedlinna vaheline väike ala on määratud korterelamute maaks. Joonise, st kogu linnaosa laiemas kontekstis torkab eriti valusalt silma, kui mõistusevastane ja absurdne on sellisesse kohta korterelamute kavandamine ja see et korterelamud on selles kohas täielikuks võõrkehaks. Ala tuleb säilitada metsamaana.

II Ettepanekud

1. Pirita linnaosa on linnaelanike puhkepiirkond, see on üks Pirita põhifunktsioon ning PÜP-ga tuleb luua linnaosa suutlikkus seda funktsiooni kaasaegsel moel täita. Seetõttu tuleb vältida puhkeväärtusega alade täisehitamist. Ette tuleb näha puhkevõimaluste mitmekesistamine ning seni passiivses kasutuses olevate, puhkuseks sobilike alade kordategemine ja puhkeotstarbel kasutuselevõtt. Viimane on vajalik eriti seetõttu, et seni intensiivsemas kasutuses olevate puhkealade taluvuskoormus on tugevalt ületatud (millele juhib tähelepanu ka strateegilise keskkonnamõju hindamine). Pirita linnaosa planeerimisel tuleb säilitada ja edasi arendada olemasolevaid keskkonnaväärtuseid ning vältida nende ohverdamist väga kitsaste huvidega kinnisvara-ärile.

2. Kuna 90-date alguses olnud metsa-aladest on tänaseks ehituse alla läinud juba 1/3, loobuda täielikult uute ehitusalade kavandamisest olemasolevale metsa-maale. Lõpetada metsa „näksimine“ väikeste alade kaupa, põhjendusega, et üks või teine ala ei ole väärtuslik. Näiteks Randvere tee äärde kavandatav korterelamuteks kavandatud metsa-ala ei evi iseseisvalt tõesti mingit erilist keskkonnaväärtust (nii võib väita iga väikesema metsatüki kohta). Oluline on just olemasolevate metsa-alade terviklik säilitamine. Iga tüki väljalõikamine olemasolevast metsast vähendab tugevalt selle kui terviku ökoloogilist mitmekesisust ja puhkeväärtust.

3. Linn on otsustanud algatada Pirita-Kadrioru piirkonnas linna rahvuspargi loomise, seega on PÜP-i üks ülesanne kujundada eeldused linna rahvuspargi loomiseks ning seeläbi piirkonna loodus- ja kultuuriväärtuste senisest süsteemsemaks hoidmiseks ja arendamiseks. Seda teemat ei puuduta PÜP üldse. Mingil juhul ei tohiks PÜP kavandada selliseid tegevusi, mis tegelikult hävitavad rahvuspargi loomise eeldused.

4. Purjespordikeskusest linna poole jääv haljasala tuleb täies ulatuses säilitada haljasalana. Täna ei ole see rohkete parklakohtadega ala just kõige mõnusam puhkekoht, kuid väikese vaevaga on seda võimalik palju mõnusamaks kohendada. See on vajalik, sest ala on aastaringselt lõpppunkt kesklinna ja Pirita vahelisel rannal jalutajatele, ratturitele, rulluisutajatel. Sinna oleks vaja mõnusaid jalasirutuskohti – kohvikuid koos suviste välikohvikutega ja niisama istumiskohti. Väide, et elamuid või büroohooneid ehitamata sinna ka kohvikuid või muud teenindust ei teki, tuleb liigitada saamatuks demagoogiaks.

5. Kuna Tallinnas on nõudmine pereelamute järele rahuldamata ja õige koht nende ehitamiseks on Pirita linnaosa, saab linnaosas nõustuda ainult pereelamute ehitamisega (metsast vabale maale).

6. PÜP-s kavandatud uued elamualad on monofunktsionaalsed. Tuleks seada nõue, et igal uuel elamualal tuleb mingi % ehitusalast kasutada väikeste büroohoonete jms töökohti loova rajamiseks. See aitaks mingilgi määral vähendada liikumise vajadust kesklinna ja linnaosa vahel. Väga heaks ja elurajooni sobivaks näiteks võib pidada Mähe tee ja Merivälja tee ristmikul asuvat ja keskkonda vääristavat büroohoonet.

7. Seada nõue, et igal uuel kompaktsel/suuremal ehitusalal peab olema üldkasutatav haljasala (laste mänguväljak, spordiplats, vms). PÜP täpsusaste tegelikult võimaldab ka nende alade asukohad ette näha. Senine praktika näiteks Merivälja – Mähe vahelisel alal tõestab veenvalt, et selliste alade puudumine investori maksimaalse kasusaamise soovi tõttu vähendab tunduvalt nende alade elamisväärtust.

8. Loobuda leppemärgi/termini segahoonestusala kasutamisest. Selle asemel kasutada mitut leppemärki, et oleks selge, millist ala millisel viisil hoonestatakse.

9. Loobuda leppemärgi/termini väikeelamuala kasutamisest. Selle asemel kasutada leppemärke/termineid pereelamu, ridaelamu ning korterelamu ning täpselt määratleda alad, kus üht või teist tüüpi elamuid võib rajada.

10. Maakasutuse leppemärkide kasutamisel tuleks juhinduda Keskkonnaministeeriumi trükises ”Planeeringute leppemärgid” soovitatud leppemärkidest. Kuna linnaosa üldplaneering on oma täpsus-/üldistusastmelt linna üldplaneeringu ja detailplaneeringu vahepeal, tuleb linnaosa üldplaneeringus kombineeritult kasutada trükises soovitatud üldplaneeringu ja detailplaneeringu leppemärke, et saavutada linnaosa üldplaneeringule vajalik ja kohane maakasutus- ja ehitustingimuste täpsusaste.

11. Merivälja tee rekonstrueerimine vähendas tunduvalt rannaliste parkimisvõimalusi. PÜP-iga tuleb reaalselt tagada rannahooajal vajalikud parkimiskohad.

12. Koostöös Viimsi vallaga tuleb leida reaalne teetrass valla transiitliikluse (nii sõiduautod kui kaubavedu) möödaviimiseks elurajoonidest ja kalmistust ida poolt ning vallast lähtuva transpordi väljaviimiseks Narva maantee ja kesklinna suunas.

13. PÜP koostamise käigus tuleb analüüsida, milliseid keskusfunktsioone linnaosa keskus täitma peab. PÜP-i koosseisu tuleb lisada mõnede olulisemate sõlmede/alakeskuste detailsem/täpsem (näit 1:5000) käsitlus, et tagada nende alade arengu ühemõtteline juhtimine. See tagab selguse kõigile: linnavalitsusele, kinnisvaraärile, elanikele. Kloostrimetsa tee ristmiku ja kloostri piirkonda jääva keskusala ja TOP-i piirkonna kohta oleks tarvilik ehitusmaa reaalse vajaduse määratlemiseks ja planeeringulahenduse aluseks koostada täpsem esialgne hoonestuseskiis. Selline esialgsete hoonestuseskiiside koostamine ÜP sõlmkohtade lahendamise aluseks on näiteks väga levinud põhjamaades.

14. Meile teadaolevalt on tänaseks langetatud otsus Siseakadeemia Maarjamäelt Suurupisse viia. Seda tuleb PÜP-is arvestada. Akadeemia maa-alale ei tohi ette näha korterelamute rajamist.

15. Järgida tuleb KSH soovitust jätta suuremate ojade äärde kallasrada hoolimata sellest, et seadus seda ei nõua. Varsaallika ja Katleri oja ehituskeeluvööndi vähendamisega 25 meetrilt 15 meetrile ja veekaitsevööndi vähendamisega 15 meetrilt 10 meetrile ei saa nõustuda.

16. Linna ruumilise arengu eesmärke ja maksupoliitikat tuleks näha ühtse tervikuna. Näiteks Meriväljal jagatakse krunte pidevalt nii, et tekkivad krundid on tugevalt alla 1000 m². Nii lõhutakse samm-sammult sedasama miljööväärtust, mille hoidmiseks linnaosa üldplaneeringuga mitmed pereelamupiirkonnad miljööväärtusega hoonestusaladeks määratakse. Kruntide jagamine toimub tavaliselt nende omanike soovil. Soovi põhjus on lihtne – näiteks Merivälja põliselanikest moodustavad suure osa pensionärid või õige pea pensioni-ikka jõudvad inimesed, kellel kõrge maamaksu tasumine käib üle jõu. Tänane Meriväljal traditsioonilise ~1200 m² krundi maamaks on ~1,5 kuu keskmise pensioni või ~1/2 keskmise kuupalga suurune. Krundi poolitamise ja teise osa müümise kaudu soovitakse vältida oma kodu mahajätmist ja veidigi paremini oma vanaduspäevi kindlustada. Sellise kruntide poolitamise ja asumite traditsioonilise maakasutusstruktuuri lõhkumise vältimiseks on otstarbekas teha põliselanikele tuntav maamaksu soodustus. Riik ei tohiks oma kodu rajanud ja terve elu ausalt tööd teinud inimestele öelda – kui ei jaksa oma kodu pidada, siis kolige mujale.

17. PÜP-is tuleb selgelt eristada see tekstiosa, mida saab kehtestada. Sellised PÜP teksti osad, mida kehtestada ei saa (olemasoleva olukorra kirjeldus, kaitse alla võetud objektide loetelud, linnaosa ajalugu, jms) tuleb jätta planeeringu lisadesse.

LÕPPJÄRELDUS

PÜP-i uus variant on tunduvalt halvem eelmisest. Eesti Projekt, nüüdne SWECO, on seda planeeringut koostanud juba 10 aastat ega ole senini selle koostamisega hakkama saanud. Tööst paistab selgelt välja, et PÜP-i koostaja(te) erialased oskused on ebapiisavad sellise töö tegemiseks. Tööst paistab välja ka Tallinna linnavalitsuse üldplaneeringutega tegeleva üksuse ebapädevus ja saamatus. Ilmselgelt ei ole aru saadud sellest, milline on linnaosa üldplaneeringu roll linna planeerimis-süsteemis, milline peaks olema selle sisu ning maakasutus- ja ehitustingimuste täpsusaste. Planeeringu tekstiosast moodustab suurema osa selline tekst, mis ei saa kehtestatava planeeringu koosseisu kuuluda, samas puuduvad tekstiosas linnaosa üldplaneeringus vajaliku täpsusastmega maakasutus- ja ehitustingimused ja nende põhjendused.

PÜP-i koostamine ei ole toimunud elanikke ja huvigruppe kaasava, kaasaegse ja interaktiivse strateegilise planeerimisprotsessina, vaid avalikkuse eest suletud maestroplaneerimisena. Sellise tegutsemise tulemuseks on konflikt avaliku võimu ja linnaosa elanike vahel, sest viimastel ei jää muud üle, kui vastuvõtmatute lahenduste vastu astuda.

Seega on PÜP koostamine selle asemel, et avaliku planeerimisprotsessi kaudu luua usaldust ja partnerlust linnavõimu ja elanike vahel, tekitanud hoopis usaldamatust ja konflikti. PÜP on koostatud viisil, mis ei ole demokraatlikus ühiskonnas kohane.

PÜP koostamine tuleb anda tegijale, kes selle avatud planeerimisprotsessi kaudu kiiresti ja sisukalt suudaks lõpule viia, kõige õigem oleks, kui linnavalitsus ise selle koostaks. PÜP senised versioonid, eelmisele variandile tehtud strateegilise keskkonnamõju hindamine ja avalikul väljapanekul laekunud ettepanekud/vastuväited on hea alusmaterjal töö edukaks ja kiireks lõpuleviimiseks, kui töösse aktiivselt ka piirkonnad elanikud ja nende ühendused kaasata. Oleme omalt poolt valmis PÜP valmimisele igati kaasa aitama.

Teeme ettepaneku, et PÜP avalikku arutelu ei korraldataks Tallinna linna volikogu saalis nagu eelmine kord, vaid Pirital, Vaba Aja Keskuse saalis, mis mahutab rohkem inimesi ja kuhu on Pirita linnaosa elanikel mugavam tulla.

Lugupidamisega,
Tallinna Pirita Linnaosa Koostöökoja esindajad:

Merivälja Aedlinna Selts
esimees Kaja Laanemäe
Heki tee 16
Tallinn 12112

Seltsing Roheline Merivälja
esindaja Eliko Petser
Tuule tee 29
Tallinn 12111

MTÜ Pirita Selts
esimees Maiu Plumer
Masti tn 9
Tallinn 11911

Lillepi Pargi Selts
esimees Ene Tomberg
Kose tee 12
Tallinn 12011

Mähe Aedlinna Selts
esindaja Erik Vest
Suislepa tee 11
Tallinn 11912

Postita uus kommentaar

The content of this field is kept private and will not be shown publicly.