Otsedemokraatia või siiski osalus?

  • warning: Creating default object from empty value in /www/apache/domains/www.softf1.com/htdocs/tree1/kortsleht/modules/spam/spam.module on line 548.
  • warning: Creating default object from empty value in /www/apache/domains/www.softf1.com/htdocs/tree1/kortsleht/modules/spam/spam.module on line 548.

Üks Jüri Ginteri teemadest Karilatsi Avatud Ruumis oli „Kuidas saavutada osalust?“. EERi liikmetest kaasamõtlejate Pauli, Airi, Kristeli, Tiiu, Olevi ja Andrusega ühinesid Tiit Merenäkk ja Vallo Reimaa.

Jutt puudutas osaluse saavutamist kogukonnas, aga ka erakonnas jm. Osalemise saavutamisele aitavad kaasa inimestevaheline suhtlemine, ühised huvid ja nende huvide teadvustamine, samuti jõukohased ülesanded. Senises praktikas on inimestele sageli pandud liiga pingelised või isegi ebareaalsed ülesanded, mis tekitab neis stressi, teistes aga pettumust. Valdav enamus arengukavasid on ebarealistlikud ning selle tõttu on levinud skepsis kokkulepete ja nendest kinnipidamise võimalikkuse osas.

Osalejatel peaks olema võimalus kaasa rääkida. Vastav kogukond peaks olema esindatud vallas, erakonnas vm, sõltuvalt sellest, millise metasüsteemiga on tegemist. Üheks võimaluseks on kahekohaline volikogu, kus üks koda on piirkondade ja teine huvigruppide või maailmavaadete esindus.

Tunnustatud kogukondade tekkimine ei tohiks olla sunniviisiline, vaid peaks toimuma enesemääramise alusel. Kui inimesed leiavad, et neil on teatud ühishuvid ja nad soovivad neid koos realiseerida, siis moodustavad nad ametlikult oma kogukonna, otsustades, millisel määral nad koostööd teevad. Näiteks üks kogukond võib otsustada, et ta tegeleb ka üldhariduse korraldamisega oma piirkonnas, teine võib jätta selle valla ülesandeks. Kui mingis piirkonnas kogukonda ei ole kujunenud, korraldab vastavat tegevust keskvõimu (valla, riigi, erakonna juhatuse vm) esindaja.

KOGUKONDADE ÜHINE RAHAPADA – 200 MILJONIT

Osalust tuleks toetada vastavate õiguslike tingimuste loomisega, moraalselt, informatsiooniga (sh protokollide jms näidised) ning võimalusel ka rahaliselt.

Toetust leidis mõte suunata iga-aastane parteide käsutatav katuseraha – 200 miljonit krooni – hoopis riiklikku fondi, kust kogukonnad saaksid võrdsetel alustel oma tegevusteks raha taotleda. Teine võimalik kogukondade toetusmehhanism võiks olla teatud osa tulumaksu suunamise võimalus enda valitud (piirkondlikule) MTÜle

Oleks vaja koguda häid osaluskogemusi, neid üldistada ja kasutada eeskujuna. Tugineda tuleb sellele, mis on juba tehtud ja mis toimib, hoiduda tuleks nn kunstmurust, väljast toodud ja peale surutud lahendustest, mis lämmatavad iseregulatsiooni.

KORTSLEHT

Kommentaar:
Räägime mõisted selgeks!

Otsedemokraatiale pühendatud avatud ruumis tõdesid nii mõnedki inimesed, et termin “demokraatia” on küll laialdaselt kasutusel, kuid kasutajad ei ole läbi mõelnud, mida see mõiste tegelikult tähendab. Vahest oleks mõistlik loobuda „demokraatia“ tähtsustamisest „osaluse“ kasuks?

Demokraatia on omane suletud süsteemile, kus enamusel on võimalus sundida vähemust oma tahtele alluma. Seoses sellega on karmistatud riigipiire jms. Osaluse puhul on tegemist avatud süsteemidega, kui otsused ei vasta osalejate huvidele, on neil võimalik lahkuda. Kuna nende osalemine on teistele vajalik, siis püütakse sellistest otsustest hoiduda. Teiselt poolt on osalev süsteem avatud uutele liikmetele, kuna see suurendab süsteemi kui terviku ressurssi.

Demokraatia tähendab sõnasõnalt lihtrahva võimu, kus kõigil on võrdselt üks hääl ja otsused võetakse vastu häälteenamusega. Enamuse häälte saamiseks ei ole sageli vaja kokkulepet asjast huvitatud isikute vahel, kuna nemad ei ole enamuses, vaid nende inimeste poolthääli, kes asjaga seotud ei ole. Kuna nad ei ole asjaga seotud, siis on neid võimalik veenda loosungite, informatsiooni varjamise jm abil. Osalus on asjaosaliste kokkulepe, ühine käitumine ja tulemuste analüüs.

Demokraatia eeldab erinevate seisukohtade ja erakondade selget eristamist, et oleks selge, mille või kelle poolt või vastu hääletada. Selline eristamise vajadus raskendab avaliku ühisosa teadvustamist ning põhjustab möödarääkimist ja vastastikuseid süüdistusi. Osalus on suunatud ühishuvi ja –osa väljaselgitamisele ja realiseerimisele.

Kui analüüsida ajalugu, siis positiivseid tulemusi on andnud just osalus, mitte demokraatia.

Eesti iseseisvus ei oleks olnud võimalik demokraatia tingimustes - nii Venemaa kui ka tulevane Rahvaste Liit olid selle vastu, kuna nad toetasid suletud süsteeme sh. territoriaalset terviklikkust. Oli vaja inimesi, kes otsustasid võtta vastutuse ja ühiselt rajada Eesti riik. Eestit tunnustas ebademokraatlik Nõukogude Venemaa.

Jüri Ginter,
EER juhatuse liige

Asja või võtta nii ja

Asja või võtta nii ja naa...

Postita uus kommentaar

The content of this field is kept private and will not be shown publicly.