Juba pikemat aega on meie erakonnas saanud põhjendamatult palju tähelepanu inimeste nõrgad küljed. Samas me räägime, et meil ei ole aega tegeleda oluliste asjadega. Tavaks on saanud, et informatsiooni pigem varjatakse.

Erakond Eestimaa Rohelised tähistas iseseisvuse taastamise aastapäeva, korraldades Põlvamaa Ökofestivali raames arutelu otsedemokraatiast. Seoses hiljutiste ärevate sündmustega Gruusias tõusid esile mõtted kohapealsest otsustamisõigusest ning selle kaudu maa ja rahva kaitsevõime tugevdamisest.

Otsedemokraatia Avatud Ruumis tõstatati kahte tüüpi teemasid - ühed käsitlesid otsedemokraatia olemust, teised selle rakendamist.

Loodetavasti ei ole kellelegi uudis, et 19. märtsil 2007. aastal asutati erakonna Eestimaa Rohelised noortekogu. Nii mõnelgi võib tekkida küsimus, kas noortekogu loodi ainult selle pärast, et kõigil teistel suurematel erakondadel on oma noortekogu, või on Noortel Rohelistel ka mingi sügavam mõte.

Kuna juttu tuleb rahvuse säilimisest ja rahvuskultuurist, siis selguse mõttes avaldan omapoolsed arusaamad eelmainitud valdkondades, et oleks üheselt arusaadav, mida mina nende mõistete all mõistan.

Üks Jüri Ginteri teemadest Karilatsi Avatud Ruumis oli „Kuidas saavutada osalust?“. EERi liikmetest kaasamõtlejate Pauli, Airi, Kristeli, Tiiu, Olevi ja Andrusega ühinesid Tiit Merenäkk ja Vallo Reimaa.

Siit leiad Kortslehe augustikuu artiklite sisukorra ja tutvustused.

ERAKOND
Maris Aleksashin: Noored ja rohelised

ARVAMUS
Vambola Bakhoff:Teadusest ja rahvusest
Mure eesti rahvas saatuse pärast liidab paljusid, kas eesti rahvas jääb püsima. Kauaks veel?

OSALUS
Otsedemokraatia või siiski osalus
Kuidas saavutada osalust? Mida me mõistame demokraatiana? Jüri Ginter lahkab osalust mis on suunatud ühishuvi ja ühisosa väljaselgitamisele ja realiseerimisele.

MAARAHVAS JA DEMOKRAATIA
Elurikkus sõltub poliitilisest tarkusest
Mikk Sarv võtab kokku augustis toimunud avatud ruumi teemad. Kas tuleks luua Maarahva Päästekomitee?

KOGUKOND
Terje Põvvat tahaks olla hea kodanik, kuid kodanikuks ei sünnita vaid kasvatakse.

KONVERENTS
Sirli Pehme osales keskkonnajuhtide koosviibimisel.

ÖKOLOOGILINE JUHTIMINE
Küsisime Andres Siplaselt, mida huvitavat toimub Pärnus oktoobri lõpul.

Sel suvel on Võrumaale tekkinud vähemalt kaks kohta, kust saab osta ökotooteid. Esmalt avas mahetalunik Kaja Kesküla talupoe oma Rõuge kandis asuvas Alt-Lauri talus. Riiulitel on kohalike mahetootjate toiduained, näiteks Taarapõllu talu marjajahud, Esite talu tangained, mahemesi, ürdid jm. Kodupuhastus- ja kehahooldusvahendid on peamiselt välismaised, vaid käsitööna valminud seep pärines Metsamoori talust.

Eesti Energia rajab Irusse ligi miljardi krooni eest elektrisüsteemi töö- ja varustuskindluse tagamiseks kiirkäivitusega reservjaama.

Kui tuulikud seisavad...

Jalgrattaga on ju tore sõita, aga ... Palju inimesed arvad nii, kuid leiavad siiski palju "agasid", mille tõttu nad siiski rattasadulasse ei hüppa ja tänavale autode vahele manööverdama ei lähe. Grupp aktiviste on moodustanud liikumise, mille eesmärgiks on propageerida rattaga sõitmist. Praegu ollakse alles ideede kogumise faasis. 10. juulil saadi kokku ja aeti juttu Harju tänava pargipinkidel. Millest räägiti?

Roheline eluviis muutub vajalikuks siis, kui kaob usk selle võimalikkusesse. Eestis on see aeg kätte jõudnud praegu, mujal maailmas nii poolteist inimpõlve varem. Üllatuslikul selgus, et oleme siiski osa globaalsest ökosüsteemist ja et „maarahvas” polegi nii maasõbralik. Euroopast rääkides on Saksamaa rohelised ehk Die Grünen üks poliitiliselt edukamaid rohelise ja progressiivsete vaadete eest seisvaid parteisid maailmas. Aga mida tähendab „poliitiline edu"?