Kaevandaja tahab kopa maasse lüüa, riik kiidab takka

Märtsikuised kohtulood ning omavalitsuste käitumine ei anna just palju lootust, et kodanikud lähemal ajal kodukandi looduse küsimustes kaasa rääkida saavad.

Peeter Sauter: Inimkaitseala

Kui õilsad ideed inimesi erutavad, olgu see siis kommunism, kristlus või roheline mõtteviis, siis kipuvad asjad tihti minema hapuks või vägivaldseks. Farmist lahti lastud hõberebased nälgivad metsas ja revolutsionäärid sikutatakse giljotiinile. Siputavad siis need rebased seal metsas jalgadega ja robespjäärid giljotiini juures, aga asi on läinud sootuks käest.

Lapsesuu loodusest ja inimesest

Looduslugu ja maateadus

- Päeval tuurleb Päike ümber Maa, öösel aga ümber Kuu.
- Kõigest on näha, et kevad on tulekul - ka kärbsed on lõunamaalt tagasi lennanud.

Vastuseks õiglase kaubanduse kriitikuile

Kortsleht küsis õiglase kaubanduse projektijuhilt Riina Kuusikult, kuidas vastata vihastele kriitikutele, kes peavad Fairtrade’i süsteemi küüniliseks pettuseks?

“Tänavu kümnendat aastat toimiv sertifitseerimissüsteem, müügistatistika erinevate märgitoodete ja turgude kohta, tootjamaade ühistute kirjeldused ja õiglase kaubanduse mõju arengumaade kogukondadele on hõlpsasti kättesaadav netist, eelmisest aastast ka osaliselt eestikeelsena www.fairtrade.ee. Kel soovi veidi regulaarsemalt temaatilisi uudiseid saada, palun lahkesti liituma FT meililistiga.

Veel kord prügisorteerimisest mõtlevale inimesele

Tänases tarbimisele orienteeritud ühiskonnas koormab pidevalt kasvav olmejäätmete hulk nii meie elukeskkonda kui ka rahakotti.Tallinnas tekib kodumajapidamistes ühe elaniku kohta ca 300 kg olmejäätmeid aastas. Oleme harjunud, et olmeprügi ladustatakse prügimägedele, kuid et need kunagi täituvad, siis otsitakse uusi ladustamiskohti, mis alati leiavad kellegi vastuseisu.

Venemaa kliimapoliitikast

Venemaa Greenpeace avaldas hiljuti huvitavaid materjale kliimapoliitikast Euroopa suurimas riigis.

Mida säästavad säästupirnid?

Tanel Raja kirjutas Kortslehele säästupirnide mõttekusest.

Sel kevadel saab Eesti puhtaks

prygi

Teeme Ära 2008 3. mail on kohe ukse taga. Eestimaa prügist vabastamise projekti meediatoimkonna liige Meelis Trepp oli nõus Kortslehele hetkeolukorda kirjeldama.

Kuidas sai projekt alguse?
MT: See oli 2007. aasta sügisel kui Toomas Trapido ja Rainer Nõlvak koos prügiprobleemi lahates leidsid, et midagi on tarvis ära teha. Väärikas aade leiab kiiresti järgijaid – projekti idee ja mastaapsus olid argumendid, miks koheselt liitusid algatustoimkonnaga Skype‘i peaarhitekt Ahti Heinla ja paljud teised oma ala tõelised professionaalid.

Ökokogukonnad said ühe mütsi alla

8. veebruaril loodi Esna mõisas MTÜ Eesti Ökokogukondade Ühendus (Global Ecovillage Network Estonia).
Kortslehe küsimustele vastas üks asutajatest, esnalane Sven Aluste.

Meie geneetiliselt muundatud toidulaud

Nastja Pertsjonok ja Henri Laupmaa on GMO-vaba Eesti asja ajanud üle viie aasta. Airi Hallik küsis neilt, kui GMO-vabad me siis ikkagi oleme.

Syndicate content