Turvas- taastuv või taastumatu loodusvara?

warning: Creating default object from empty value in /www/apache/domains/www.softf1.com/htdocs/tree1/kortsleht/modules/spam/spam.module on line 548.

Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi vastas Toomas Trapido poolt esitatud küsimusele Riigikogu infotunnnis. Küsimuse palusid esitada Sirli Pehme ja Juta Luts.

Esimees Ene Ergma
Järgmine küsimus, kolleeg Toomas Trapido keskkonnaminister Jaanus
Tamkivile. Palun!

Toomas Trapido

Aitäh! Austatud minister! Kolm kuud tagasi rääkisime siinsamas saalis turbast. Te ütlesite, et turba aastane kasutamise määr, mis on 2,65 miljonit tonni, on oluliselt suurem kui see maht, mis osas turvas aastas taastub, ja seetõttu ei saa seda pidada taastuvaks loodusvaraks. Kuid Keressaare turbamaardla kasutuselevõtu asjus vastasite kohalikele elanikele sisuliselt, et turvas on taastuv maavara. Looduskaitse arengukava kohaselt tuleb uute soode kuivendamine ja neile kaevandamislubade andmine peatada kuni turba kasutamise riikliku kava valmimiseni. Milline on teie seisukoht? Lähtuvalt sellest arengukavast ja kolm kuud tagasi öeldust tuleks peatada nii Keressaare, Laukasoo kui ka teiste analoogsete turbamaardlate kasutuselevõtt kuni turba kasutamise riikliku kava kinnitamiseni.

Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi

Aitäh küsimuse eest! Selles valdkonnas on Eestis teatav segadus. Siiamaani on Eestis turvast käsitletud kui taastuvat maavara. Euroopa Liidu taastuvenergia direktiivi kohaselt ei ole see taastuv maavara. Tõepoolest, majandusliku mõtte või majandustegevuse kas või paarikümneaastases perspektiivis turvas kindlasti ei ole taastuv maavara. Nendes soodes, kus turvast kaevandatakse, turvas ei taastu ning turba taastumisest või turba juurdekasvust saame rääkida ikkagi nendes piirkondades, kus inimtegevust ei ole. Nii et nendes dokumentides on tõepoolest vastuolusid. Minu seisukoht on, et meie positsioonid tuleks ikkagi viia vastavusse seisukohtadega, mis on Euroopa Liidu tasandil, et turvas ei ole taastuv maavara, ja kõik ülejäänud dokumendid peaksid rajanema sellel. Praegune kontseptsioon, mis tugineb aastasel kasutusmääral, mis omakorda on arvestatud väidetavast turba juurdekasvust tulenevalt, ei ole päris adekvaatne ja tuleks asendada uute lähenemistega. Keskkonnamõjude hindamise seaduses, mis on sel aastal Vabariigi Valitsuse tööplaanis, on muudetud rangemaks temaatikat, mis puudutab turvast. Keskkonnamõjude hindamine hakkab olema kohustuslik kõigil aladel, kus turba kaevandamisega tegeldakse või kus seda plaanitakse, ja ka nendel turbaaladel, mis on varem kasutusele võetud. Nii et me peame oma seisukohti täpsustama ja asuma kindlatele positsioonidele. Ilmselt hakkavad need positsioonid olema sellised, et turvas ei ole taastuv maavara, ja kogu ülejäänud ideoloogia peab lähtuma sellest.

Tekst on kattesaadav aadressil
http://www.riigikogu.ee/?op=steno&stcommand=stenogramm&day=24&date=12004...

Postita uus kommentaar

The content of this field is kept private and will not be shown publicly.