Eesti Maavarade Ühing taunib turbale turueelise loomise võimalust olukorras, kus riigil on piisavalt arenguruumi taastuvkütuste kasutamiseks.

Turbast kui energiaallikast on viimastel päevadel palju räägitud seoses monopolide ohjeldamise seaduse ja kaugkütteseaduse muutmise plaaniga, mis peaks andma turueelise kodumaistele kütustele. Näiteks väitis Eesti Energia taastuvenergia juht Ando Leppiman eile Vikerraadio reporteritunnis, et turvast tuleks energia saamiseks oluliselt aktiivsemalt kasutada.

„On hämmastav, et riikliku energiaettevõtte taastuvenergia juht arvab, et kütteturul ei peaks andma turueelist mitte ainult kodumaisele hakkepuidule, vaid ka turbale, mis Euroopa Liidu taastuvenergia direktiivi järgi on taastumatu energiaressurss,“ ütles Eesti Maavarade Ühingu liige Airi Hallik-Konnula. „Kui seadusandja peaks seadma võrdsesse seisu kiirekasvulise võsa ning tuhandete aastate vanused rabad, oleks kaevandajate surve rabade ahju ajamisele väga suur,“ tõdes Konnula.

„Täna on kütteturba ressursimaks 18 krooni tonnist ning on selge, et see ei kata kaugeltki tekitatavat keskkonnakahju,“ lisas ühingu juhatuse liige Mihkel Pukk. „Kaevandajalt, kelle kohustus on ala hiljem rekultiveerida, ei nõua riik mingeid täiendavaid garantiisid tõendamaks, et too sellega hakkama saab.“

Keskkonnaministeeriumis valmimisjärgus olev Eesti looduskaitse arengukava 2020 sedastab, et 2/3 Eesti soodest on tänaseks rikutud või hävinud, turba juurdekasvu ei ole ning olemasolev orgaaniline aine laguneb. Probleemidena on kirjas veel näiteks riikliku turbakaevandamise arengukava puudumine ning see, et ikka veel ei käsitleta turvast kõigis õigusaktides taastumatu loodusvarana. „Uute turba-alade kuivendamine tuleb peatada, sest juba praegu ületab kaevandamine säästva looduskasutuse piirid,“ seisab arengukavas.