Volitamine Eesti erakondades seaduste ja erakondade põhikirjade alusel

warning: Creating default object from empty value in /www/apache/domains/www.softf1.com/htdocs/tree1/kortsleht/modules/spam/spam.module on line 548.

Erakonna asutajad taotlesid erakonna liikmete aktiivset osalust erakonna tegevuses. Sellest ka põhikirja punkt, mis nõuab 10 protsendi erakonna liikmete osalemist üldkoosolekul. Erakonna teine üldkoosolek korraldati Leisis ning eelnev registreerimine näitas, et kvoorumi kokkusaamine on raske. Seoses sellega koguti erakonnakaaslastelt volitusi, et koosolek ikka toimuda saaks. Paljudes erakonnakaaslastes tekitas rahulolematust asjaolu, et mõnel erakonna liikmel oli üle kümne volituse ja nad kasutasid neid ka enda poolt hääletamisel. Otsustasin uurida, kuidas on see küsimus reguleeritud seaduses ja teiste erakondade põhikirjades.

Reformierakond

20.10 Erakonna juhatuse otsusel kutsutakse Üldkogu kokku volinike koosoleku vormis. Volinike koosolek on pädev otsustama kõiki Üldkogu pädevuses olevaid küsimusi. Volinikud valitakse piirkondlike organisatsioonide poolt salajasel hääletusel arvestusega üks (1) volinik kolme (3) kuni kümne (10) Erakonna liikme kohta. Täpse esindatusnormi kehtestab enne volinike valimist Erakonna volikogu.

Eestimaa Rahvaliit

33. ERL-i kõrgeim organ on ERL-i kongress. ERL-i kongressi kutsub volikogu kokku kord aastas, millest teatatakse vähemalt üks kuu ette, erakorralise kongressi puhul vähemalt kaks nädalat ette.
34. Kongressi esindusnorm on üks delegaat kümne ERL-i liikme kohta, suurema esindusnormi võib kehtestada volikogu. Ettepandava päevakorra, kongressi korraldamise aja ja koha ning delegaatide valimise korra määrab volikogu. Kongressil osalevad hääleõigusega ERL-i kuuluvad Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse liikmed.

Sotsiaaldemokraatlik Erakond

1. Erakonna kõrgeim organ on üldkogu. Üldkogu on erakonna liikmete üldkoosolek või esinduskogu (mittetulundusühingute seaduse § 25 mõistes volinike koosolek), mis valitakse volikogu poolt kehtestatud juhendi ja esindusnormi alusel. Esindusnorm peab olema vähemalt üks (1) delegaat kahekümne (20) liikme kohta või ühe osakonna kohta.

Isamaa ja Res Publica Liit

Suurkogul võivad osaleda kõik Erakonna liikmed. Suurkogul osalevad hääleõigusega mandaate omavad Erakonna liikmed. Juhul, kui volikogu otsustab suurkogu kokkukutsumise mittetulundusühingu üldkoosolekuna, väljastatakse mandaadid kõigile suurkogule nõuetekohaselt registreerunud erakonna liikmetele. Juhul, kui volikogu otsustab suurkogu kokkukutsumise volinike koosolekuna, moodustub mandaatide arv volikogu poolt kehtestatud esindusnormi alusel. Esindusnorm ei või olla väiksem kui 1/10 erakonna liikmetest.

Keskerakond

7.1.1. Keskerakonna kõrgeim organ on kongress, mille kutsub kokku erakonna juhatus vähemalt üks kord kahe aasta jooksul. 7.1.2. Kongressi kokkukutsumise korra ja esindusnormi kehtestab erakonna juhatus. 7.1.3. Kongressi päevakorra eelnõu kinnitab erakonna volikogu. 7.1.4. Erakorraline kongress kutsutakse kokku vähemalt viie piirkonna juhatuse või erakonna volikogu otsuse alusel või vähemalt ühe kolmandiku erakonna liikmete taotlusel kolmekümne päeva jooksul pärast seda, kui erakonna juhatus on taotluse kätte saanud. 7.2.1. Kongress on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole kongressi saadikutest. 7.2.2. Kvoorumi puudumise korral on kokkutulnud saadikutel õigus määrata kongressi toimumise uus tähtpäev ja kongress kutsutakse uuesti kokku kõige varem kümne päeva pärast, kus jätkatakse sama päevakorraga ning kongress teeb otsused kvoorumist olenemata. 7.3. Kongressil hääletamine 7.3.1. Kongressil tehakse otsused poolthäälteenamusega. 7.3.2. Keskerakonna põhikirja muutmise otsus tehakse osalejate kahekolmandikulise häälteenamusega. 7.3.3. Hääli delegeerida ei ole lubatud.

Eesti Kristlikud Demokraadid

19.6 Kongress on otsustusvõimeline sõltumata osavõtjate arvust.
19.8. Erakonna juhatuse otsusel kutsutakse Kongress kokku volinike koosoleku vormis. Volinike koosolek on pädev otsustama kõiki Kongressi pädevuses olevaid küsimusi. Volinikud valitakse piirkondlike organisatsioonide poolt salajasel hääletusel arvestusega üks (1) volinik kümne (10) erakonna liikme kohta.

Erakonnaseadus RT I 1994, 40, 654

Paragrahv 91. Erakonna üldkoosolekul osalemine ja hääletamine Erakonna üldkoosolekul võib osaleda ja hääletada erakonna liige või põhikirjas ettenähtud juhul tema esindaja, kellele on antud lihtkirjalik volikiri. Esindajaks võib olla ainult teine erakonna liige.
Seega ei saa me volitamist keelata, küll aga saame seda põhikirjas täpsemalt sätestada, näiteks siduda põhjuste äramärkimisega.

Mittetulundusühingute seadus RT I 1996, 42, 811 sätestab:

Paragrahv 21. Üldkoosoleku läbiviimine
(1) Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui tema kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja mittetulundusühingu põhikirjast tulenevaid nõudeid. Mittetulundusühingu põhikirjas võib sätestada, kui suure osa mittetulundusühingu liikmete osavõtul on üldkoosolek otsustusvõimeline ning millises korras kutsutakse uus üldkoosolek kokku sel juhul, kui üldkoosolekul ei osalenud nõutav arv mittetulundusühingu liikmeid.

Seega ei ole seadus kehtestanud mingit kvooruminõuet, kui me ise endale seda ei kehtesta.

(4) Üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid küsimustes, mis on üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Küsimustes, mida ei ole üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud, võib vastu võtta otsuseid, kui üldkoosolekus osalevad või on esindatud mittetulundusühingu kõik liikmed.

(5) Üldkoosolekus võib osaleda ja hääletada mittetulundusühingu
liige või tema esindaja, kellele on antud lihtkirjalik
volikiri. Esindajaks võib olla ainult teine mittetulundusühingu
liige.

Jüri Ginter,
erakonna juhatuse liige

Postita uus kommentaar

The content of this field is kept private and will not be shown publicly.