Tuumaenergeetika ei ole lahendus

warning: Creating default object from empty value in /www/apache/domains/www.softf1.com/htdocs/tree1/kortsleht/modules/spam/spam.module on line 548.

Kommentaariks Andres Laiapea loole: Pragmaatilisi rohelisi maailmapoliitikuid, neid, kes tuumajaamades näevad osalist lahendust globaalsele kliimaprobleemile, huvitab rohkem globaalne tasand.

Kindlasti on neil õigus, et tuumajaamad võimaldaks kiiremini vähendada meie sõltuvust fossiilsetest kütustest. Maailma tuumajaamade koguvõimsus kasvab kindlasti lähiajal täistempos.

Samas, inimeste soov mugavuse ja raiskamise järele ei kahane ega jää samaks. Isegi kui Euroopa ja USA vähendaks oma energiatarvet kordades, suudavad Aasia ja Aafrika oma tarbimisvajadust kindlasti samal määral tõsta ja fossiilkütuste varud ei ole lõpmatud.

Seega, tuumajaamad ei ole lõplik lahendus, ainuke lahendus ega ka Eestile sobiv lahendus. Eestil jääb (tänase seisuga käed rüppes edasi istudes) 2015. aasta paiku puudu ligikaudu 600 megavatti elektritootmisvõimsust. Eesti suvine elektritarve on koormuse miinimumis üldse 400 megavatti.

“Odav” (ilma jaamade lammutamise ja kütuse lõpliku matmise kuludeta) elekter tuleb aga tuumajaamadest, kus toodetakse stabiilselt (ühtviisi öösel ja päeval, talvel ja suvel) 2000 megavatti. See on Eesti jaoks hetkeline maksimumkoormus aasta lõikes.

Samalaadse osaku (400 megavatti) ostmine Leedus tähendab aga poliitilisi riske, elektritranspordikulusid ja Leedus ühe järve soojendamist. Tuumajaam sobib Helsingisse, kus tal on kogu aeg optimaalne elektri- ja enamus aega ka optimaalne soojuskoormus.

Eesti on tuumajaama jaoks liialt väike riik. Meie võimekus hankida endale tuumajaam ja koolitada tuumaenergeetika spetsialiste on suur. Küll on aga kaheldav selle projekti tulusus. Leedu projekt tagavaraplaanina ei ole kõige halvem, eelkõige kuna Poola seeläbi kiirendab meie elektrivõrgu ühendamist Euroopaga lõunapoolset teed pidi.

Leedu projekti halvimad küljed on tõenäoline suur rahakulu ja et projekt ise on vabanduseks, miks edasi lükata energiamajanduse tõsist restruktureerimist.

Eestil on võimalus leida 7 aasta jooksul 600 megavatti stabiilset tootmisvõimsust taastuvenergeetika, säästumeetmete ja piiriülese energiakoostöö kombinatsioonist. Selleks tuleb teha palju tööd väikeste projektidega. Kangelaseks on lihtsam saada tuumajaamaga – paar reisi, mõned allkirjad ja juba tuleb. Meie praeguses olukorras tuleks see nii oleviku kui tuleviku kulude arvelt.

Kuna on ette teada, et tuumaenergeetika projektid suure tõenäosusega ei jõua kuhugi, siis käsitlevad neid teemasid pikalt ja rõõmuga ka põlevkivienergeetikud, sest kui valitsus jookseb oma tuumaprojektidega rappa, jäetakse alternatiivenergeetilised tegevusplaanid unarusse ja saab jälle kahe suupoolega rumala tehnoloogiaga kivi õgida.

Sestap ei laskuks ma dispuuti kõigi maailma filosoofiliste tõlgendustega, kuna mõned neist võivad olla õiged argumendid vales kohas.

Loe ka raamatut ja ülevaadet Carbon- Free and Nuclear- Free, mis pakub välja plaani, kuidas USA suudaks tuumajaamu ehitamata ja majanduskasvu ohvriks toomata loobuda fossiilkütustest.

Elmer Joandi, erakonna liige

Postita uus kommentaar

The content of this field is kept private and will not be shown publicly.