Muljeid keskkonnajuhtide kokkusaamisest

warning: Creating default object from empty value in /www/apache/domains/www.softf1.com/htdocs/tree1/kortsleht/modules/spam/spam.module on line 548.

26. augustil peeti Tallinnas Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsatsiooni (www.ekja.ee) 5. juubelikonverentsi, mille esinejate hulgas oli nii Eesti ettevõtete ja organisatsioonide esindajaid kui spetsialiste välisriikidest. Räägiti sellest, kuidas keskkonnajuhtimine Eestis seni arenenud on ning millised on keskkonnajuhtimise parimad praktilised kogemused Eestis ja Be-Smarter võrgustikus Euroopa riikides.

Harri Moora (SEI-Tallinn) rääkis, et keskkonnajuhtimises on üheks uueks suunaks ja kuumaks teemaks kogu maailmas ettevõtte ühiskondlik vastutus. Ühiskondlikult vastutustundlik ettevõte peab olema oma tegevuses ka keskkonnahoidlik, mõnikord kiputakse seda unustama. Headeks näideteks on Eestilise Kaubanduse Algatus www.ethicaltrade.org, samuti www.globalreporting.org, vastutustundliku ettevõtluse foorum www.csr.ee jt.

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) esindaja Pille-Liis Kello tõdes, et kuigi keskkonnateemad pole EAS puhul peafookuses, on siiski olemas haakumiskohad, samuti pööratakse taotluste hindamisel keskkonnaaspektide arvestamisele tähelepanu.

Keskkonnajuhtimissüsteemidest on Eestis 2008.a. juuni seisuga juurutatud ISO 14001 237 ettevõttes ja EMAS 2 ettevõttes. Põhiliseks EMAS-i ja ISO 14001 erinevuseks on, et EMAS-i puhul on kohustuslik iga-aastase avaliku keskkonnaaruande koostamine, mis pakub kasulikku kontrollitud infot huvipooltele.

Üks kahest EMAS rakendanud ettevõttest Eestis on AS Tallinna Vesi, mille edasistest plaanidest tegi ettekande Jana Kelus. Hetkel tegeletakse Tallinna Vee kui vastutustundliku ettevõtte kontseptsiooni väljatöötamisega. Vastutustundliku ettevõtte tunnuseid on ettevõttel ka praegu, kuid tahetakse välja töötada süsteemsemat lahendust. Erinevate huvipoolte ootuste kaardistamisest selgus, et ollakse näiteks huvitatud teavituskampaaniatest vee kasutamise osas, kaasamisest tulevikuplaanide väljatöötamisse kui ka infost oma tegevuse võimalike mõjude osas (nt kastmishooaeg Nõmmel vs madal veesurve Nõmme lasteaias).

Lisaks on Tallinna Vesi tegutsemas selle nimel, et hakata mõõta oma süsiniku-jalajälge. Selleks kasutatakse UK-s väljatöötatud vee-ettevõtete mudelit, hetkel on arvutused pooleli.

EMAS nõuab ettevõttelt ka töötajate kaasatust keskkonnategevustesse. Tallinna Vesi korraldab pidevalt ekskursioone ja avatud uste päevi oma puhastusjaamades, loodusfotode võistlust töötajatele ning igakuises siselehes on olemas keskkonnateemade rubriik. Võeti aktiivselt osa „Teeme ära 2008“ koristuskampaaniast ning osaletakse EU kontorite energiasäästu võistlusel “Energy Trophy+”. Avalikkust kutsutakse üles tarvitama pudelivee asemel kraanivett, sellist sõnumit kannavad muuhulgas ettevõtte logoga riidest kandekotid.

AS Eskaro esindaja Anni Turro tõi kuulajateni ettevõtte teekonna EU ökomärgise kasutusõiguse taotlemisel. Nimelt on Eskaro laevärvil Primo 2 EU „lillekese“ kandmise õigus. Teekond selleni ei olnud kerge - esimeseks probleemiks oli, kuidas saavutada ohutute koostisosadega hea kattevõime. Teiseks on turul saadaval olevad koostisained ainete segud, ökomärgisega värvile lubatud koostisaineid on keeruline hankida. Vastavalt nõuetele ei tohi need olla väga mürgised, mürgised, keskkonnaohtlikud, kantserogeensed, mutageensed või viljakust kahjustava toksilise toimega. Kui värv valmis, järgnesid katsed ja testid kasutuskõlblikkuse osas ning lõpuks märgise taotlemine. Kogu protsess võttis aega 2 aastat, kuid nüüd on keskkonna- ja tervisesõbralikum laevärv turule toodud ja loodetavasti lisandub valikusse teisigi ökomärgist kandvaid tooteid.

Ecoprint (endine Triip) esindaja Juhan Peedimaa oli jagamas oma kogemust keskkonnajuhtimise alal. 2007.a. sai AS Triip Eesti Aasta Keskkonnategija auhinna, 2008 jõuti Euroopa Keskkonnaauhindade jagamisel keskkonnajuhtimise valdkonnas kolme parima hulka. Sellist tunnustust ei ole ükski Eesti ettevõte varem pälvinud.

Ecoprint keskkonnajuhtimine toimub ISO 14001 standardi järgi, keskkonnakoormuse mõõtmiseks ja aruande koostamiseks kasutatakse ökoloogilise jalajälje meetodit. See võimaldab lihtsal moel aru saada, milliste tegevuste juures on võimalik keskkonnakoormust vähendada.

Alates uude tootmishoonesse kolimisest teeb Ecoprint ainult rohelist trükist. Uue hoone lahendused on planeeritud võimalikult keskkonnasõbralikud. Sadevett kasutatakse trükikoja õhu niisutamiseks (mis vähendab oluliselt veekulu ja praaki trükkimisel), seadmete jääksoojus kasutatakse ventilatsiooni soojusvaheti abil ära hoone kütmiseks ning vett eelsoojendatakse päikesekollektoritega. Lisaks toodavad osa elektrist 3 Jaapani tuulegeneraatorit, mis on disainitud spetsiaalselt linnakeskkonnas kasutamiseks. Kontor tegutseb samuti rohelisi printsiipe järgides. Uudseid lahendusi käivad uudistamas mitmed külalised, sh korteriühistud, seega tegeletakse ka teavitustööga.

Samas heideti riigile ette, et hoolimata keskkonnahoiu olulisusest võidavad riigihankeid tegelikult tihtipeale odavaima pakkumise teinud ettevõtted, kes ei ole mitte midagi keskkonnahoiu jaoks teinud, ei hooli oma töötajate heaolust ning jäävad tagatipuks vahele näiteks kemikaalide metsa alla valamisega. Seega peab Ecoprint suurimaks tunnustuseks seda, kui neilt tellitakse trükiseid!

Välisesinejateks olid rahvusvahelises Be-Smart projektis osalejad. Projekti eesmärgiks on arendada uusi toetusmeetmeid ja IT lahendusi, et keskkonnajuhtimissüsteemide rakendamine väike- ja keskmise suurusega ettevõtetes oleks lihtsam. Näiteks on selleks projekti raames plaanis koolitada 100 keskkonnaspetsialisti.

Välisesinejad rõhutasid vajadust näidata ettevõtjatele, milline on keskkonnahoidlikumalt käitumise majanduslik efektiivsus. Näiteks ungarlaste kogemus keskkonnameetmete kasumlikkusest on kirjeldatud veebilehel http://www.environmental-savings.com/. Eesti puhul peeti vajalikuks keskkonnajuhtimissüsteemide kasutamise vastu huvi õhutamisel rõhuda energiasäästumeetmetele, mis võimaldaksid ettevõtjatel oluliselt kulusid kokku hoida.

Lisainfo:

Konverentsi ettekanded: http://www.ekja.ee/index.php?m=231&l=35&act=show&id=59

Jätkusuutliku ettevõtja teabeallikas: http://www.eco-net.ee/?mid=27

Sirli Pehme,
Kortsleht

Postita uus kommentaar

The content of this field is kept private and will not be shown publicly.