Tuumaenergia kasutamine kogub toetajaid

warning: Creating default object from empty value in /www/apache/domains/www.softf1.com/htdocs/tree1/kortsleht/modules/spam/spam.module on line 548.

Põhjustest, miks nii mõnigi roheline tuuma energia pooldajatega liitub, kirjutab välispoliitikahuviline Andres Laiapea.

Mõned aastad tagasi valmis Massachusettsi Tehnoloogiainstituudis põhjalik uurimus, mille autorid leidsid, et tuumaenergiat ei tohiks maha kanda, sest selle laialdasem kasutamine aitaks oluliselt vähendada süsinikdioksiidi õhkupaiskamist. Viimaste aastate jooksul on seda seisukohta asunud toetama ka mitmed tuntud rohelised, kes otsivad paaniliselt võimalusi üleilmse kliimasoojenemise pidurdamiseks. Nende arvamused väärivad kui mitte enamat, siis vähemalt tähelepanu.

“Me ei saa jätkata energia hankimist fossiilkütustest ning ei ole mingit võimalust, et taastuvad energiaallikad võiksid õigeaegselt piisavalt energiat pakkuda,” tõdes Gaia teooria loojana tuntud Briti teadlane James Lovelock juba paari aasta eest. Lovelock soovitas võimaluse korral kasutada taastuvenergia allikaid, kuid oli sunnitud nentima, et leidub vaid üks enam-vähem kohe ja piisavalt kättesaadav energiaallikas, mis ei põhjusta üleilmset kliimasoojenemist – tuumaenergia.

Ka Rahvusvahelise Aatomienergeetika Agentuuri endine peadirektor Hans Blix on öelnud, et kuulub küll roheliste hulka, kuid pooldab sellegi poolest tuumaenergiat, sest see aitab ohjeldada kliima soojenemist. “Ma olen kindel, et tuumaenergia tuleb lähitulevikus võimsalt tagasi,” teatas ta möödunud aastal. Blixi kindlust toetab see, et tuumaenergiale näib puuduvat reaalne alternatiiv.

Vastumeelne, kuid vajalik

Silmapaistev keskkonnaaktivist George Monbiot märkis, et kui ta rääkis oma rohelistele sõpradele, et on tuumaenergia kasutamise osas muutmas enese varasemaid seisukohti, siis mõjus see neile ärritavalt, sest arenenud tööstusmaades andis roheliste liikumiste tekkele tõuke just vastuseis tuumajaamadele. Temagi ei tahaks näha uute jaamade kerkimist, kuid paraku puuduvad valutud lahendused, sest jäik vastuseis tuumaenergia kasutamisele suurendaks veelgi süsinikdioksiidi õhkupaiskamist.

Neid vaateid jagab samuti rahvusvahelise keskkonna kaitseorganisatsiooni Green peace kunagine juht ja kaasasutaja Patrick Moore, keda nooruses kannustas hirm tuumaholokausti ees. “Kolmkümmend aastat hiljem on minu vaated muutunud, ja ka ülejäänud keskkonnakaitseliikumine peab oma vaateid uuendama, sest tuumaenergia võib olla just see energiaallikas, mis suudab päästa meie planeedi teisest võimalikust õnnetusest: katastroofilisest kliimamuutusest,” arvas Moore.

New York Timesi ajakirjanik Nicholas D. Kristof – kes on Eestis suhteliselt tuntud tänu meie kunagise peaministri Juhan Partsi intervjueerimisele – leiab samuti, et tuumaenergia kasutamisele puudub alternatiiv. Praeguste prognooside kohaselt suureneb maailma energiatarve järgmise veerandsajandi jooksul 60% ja seda tekkivat auku olla kõige mõistlikum täita tuumaenergiaga. “Praegu on tuumaenergia ainus energiaallikas, mis ei aita kaasa üleilmsele kliimasoojenemisele ning võib kiirelt elektrivõrgu tugisambaks saada, kirjutas Kristof. Kas ta eksib?

Postita uus kommentaar

The content of this field is kept private and will not be shown publicly.