Mõtleb poliitiliselt teisiti

warning: Creating default object from empty value in /www/apache/domains/www.softf1.com/htdocs/tree1/kortsleht/modules/spam/spam.module on line 548.

Peeter Jalakas
Roheline teatrimees Peeter Jalakas kandideerib taas erakonna juhatusse. Kortslehe lugejate küsimusi vahendas Airi Hallik.

Mis sind roheliste sekka tõi?

Ei oska öelda, juhus vast. Üks asi viis teiseni. Olin erakonna loomise suhtes pikalt skeptiline, ent eelmiste valimiste ajaks oli selge, et keskkonna- ja energiateemad on võimalik tõsta ühiskonna tähelepanu keskmesse ainult uue erakonna abil.

Kuhu oleme sinu meelest pooleteist aastaga jõudnud?

Kui pead silmas meie peamisi teemasid — keskkonda ja energiat —, siis on muutunud palju. Mõlemal teemal on hakanud rääkima kõik parlamendierakonnad.

Kui pead silmas erakonda, siis oleme ohtlikult lähedal teistele parteidele. Püüd olla “nagu teised” on poliitikas hale ja lühinägelik.

Kipume tihti kinnitama, et rohelised ei ole mingid puukallistajad. Miks? Mis ses puukallistamises halba on? Näitab vähemalt, et on olemas miski, mida kalliks peetakse.

Kas kandideerid Rakveres erakonna juhatusse?

Jah.

Mis eesmärkidel?

Eesmärk on selge ja lihtne — luua kokkuhoidev ja poliitilisel maastikul selgelt eristuv erakond.

Palju aega ja vaimujõudu oled valmis panustama?

Kuidas seda mõõta? Tundides? Hobujõududes? Eks ikka nii palju kui mu võimuses. Kogu päeva täitvaks tööks kahjuks aega pole, ent kas või iganädalased koosolekud on igati jõukohased.

Palju on üldse normaalne panustada?

Väga raske vastata. Mis on normaalne?

Kas oled valmis hakkama erakonna esimeheks?

Ei Miks? Ei näe sellise institutsiooni järgi vajadust. Olemasolev eestkõnelejate süsteem on paremini toimiv ja originaalsem.

Missugune peaks olema rohelise erakonna juhtimine?

Et kaasata maksimaalselt erakonnasisest piirkondlikku initsiatiivi, tuleks valida umbes 50-liikmeline volikogu, mis omakorda valiks umbes seitsmeliikmelise juhatuse ja palkaks peasekretäri.

Mitte mingit mõtet pole juhatuse suhtes sõnaõiguseta volikogul, samuti puudub mul usk üle kümneliikmelise juhatuse koostöövõimesse.

Oled olnud poliitikas ka varem ja teatrijuhi ning ärimehena pidanud poliitikutega asju ajama aastakümneid. Kas roheliste eesotsas toimuv suudab sind üllatada või võis midagi taolist prognoosida?

Ei osanud sedasorti organisatsioonilist saamatust küll kuidagi ette näha. Ei tule mitte ühtki olulist asja pähe, mis selle aastaga oleks muutunud või alguse saanud. Miku veetavad avatud ruumid ehk. Piirkonnad on tekkinud mitte juhatuse abiga, vaid juhatuse kiuste, otsedemokraatiast pole mõtet rääkida ja erakonna sisesuhtlust iseloomustab ebameeldiv vinguv ja sõjakas hoiak.

Kuidagi ei taha sellega leppida. Rohelist asja peaks olema ju võimalik ajada ka rõõmu ja lustiga.

Kas oli liiga naiivne loota, et suudame teistmoodi kui ülejäänud?

Arvan, et veel tänagi on võimalik “teistmoodi”. Juhatusel tuleb üle saada oma hirmudest ja liikmeid rohkem kaasata ning tõhustada koostööd keskkonnaorganisatsioonide vahel.

Tuleb selgelt sõnastada meie eripära

Kas teistsugusel poliitilisel mõtlemisel on üldse tulevikku või on see vaid üks paras mull?

Mulle tundub, et läänemaine demokraatia oma n-ö klassikalises vormis on päris lähedal väga olulistele ja olemuslikele muudatustele, seetõttu võib öelda, et “teistsugune poliitiline mõtlemine” pole mitte võimalik, vaid ainuvõimalik.

Milline on Eesti aastal 2058?

Vaadates tänaseid suundumusi pragmaatikuna: eesti keelt mittekõnelev ja poolenisti vee all.

Unistaja minus aga tahaks näha targalt korraldatud ja rahva osalusega toimivat riiki, mis väärtustab eripära ja kus õliaeg on lõplikult otsa saanud.

Postita uus kommentaar

The content of this field is kept private and will not be shown publicly.