Ökoehitus ajab võrseid

warning: Creating default object from empty value in /www/apache/domains/www.softf1.com/htdocs/tree1/kortsleht/modules/spam/spam.module on line 548.

EERi eestkõneleja kogukondlikel teemadel Mikk Sarv annab ülevaate 7. juunil Esnas toimunud ökoehituse arutelust.

Ökokogukondade ja ökoehituse Avatud Ruumi arutelud Esna mõisas tõid esile mõlema valdkonna jaoks olulisima – see on toimimine rõõmu ja vaimustusega, mis toetab ja nakatab kõiki, kes sellega kokku puutuvad.

Avatud ruumis osales 38 inimest: 18 meest, 13 naist ja 7 last. Erakonnaliikmeid oli nii Järvamaalt kui ka teistest maakondadest ja linnadest – Põlvamaalt, Tallinnast, Tartust. Kohal oli üks riigikogu saadik, kaks eestkõnelejat ja kaks juhatuse liiget.

Viis tundi väldanud avatud ruumi juhtis Mikk Sarv. Arutelud toimusid kolmes voorus, igaühe kestuseks oli üks tund. Kokku püstitati kaksteist teemat ja pandi kirja 144 edasiarendamist vajavat olulist mõtet.

Meeldivalt palju oli kohal lapsi, kes ise leidsid endale tegevusi ja mänge mõisa ümber roheluses.

Roheliste toetajateks kogu maailmas on noored pered, kes soovivad oma lastele pingevabamat, tervislikumat ja rõõmurikkamat keskkonda. Tundub, et need teemad väärivad edaspidi pikemat pühendumist mitmepäevases avatud ruumis, mis lõpeb konkreetsete tegevuskavade sõnastamisega.

Ökokogukondade ja ökoehituse avatud ruumis tõstatati kahte tüüpi teemasid - ühed käsitlesid ökoloogilist ehitamist, teised kogukonna moodustumise ja toimimise aluseid.

Kõige enam hääli sai Tõnu Lumi poolt algatatud teema “Milline on ökoehitus?”, mis sai osavõtjatelt 42 häält. Arutelus tõsteti esile hea vaimu ja rõõmu olulisus ehitamise juures, samuti kohalike materjalide kasutamist ja sobivust kohalike oludega. Üldse
soovitati ehitada nii vähe, kui võimalik. Teisele kohale hääletati Marek Strandbergi poolt algatatud teema “Ökokogukond peres, külas, linnas, maal – eeldused ja areng”, mis sai 38 häält. Nendest 11 häält sai kokkuvõtlik mõte: ökokogukonna mõiste peab olema harivalt sisustatud, et tekiks arusaam, et Eesti võibki olla ökokogukond. Mitte, et Eestis võib olla mõningaid ökokogukondi!

Rõhutati ka seda, et toimiv ökokogukond on nagu leiutajate küla, kus sünnib pidevalt uusi lahendusi. Need omakorda võivad olla ka ekspordiartikliks. Leiti ka, et ökokogukond aitab täita riigi rolli ja seetõttu on riigil mõistlik toetada ökokogukondi.

Kolmandal kohal oli 26 häälega Indrek Roosi poolt algatatud teema “Milliste väärtustega inimesed suudavad luua ökokogukonna? Mis liidab, mis lahutab? “ Kõige olulisemaks peeti seda, et inimesed näeksid oma tegevuse seost kogukonna tegevusega. Silmapaistva liidri ümber koondumine ei ole kõige parem lahendus, kuigi võib olla ajutiselt vajalik. Igal juhul ei tohi liider ega ka teised kogukonna liikmed tunda end ohvrina – oluline on teadvustada, et oleme kogu aeg armastatud.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et nii ökoehituse kui ka ökokogukonna juures on oluline hea side kohaliku keskkonna ja inimeste vahel. Pühendunud toimimine heas ja rõõmsas vaimus aitab jõuda kogu riiki ja rahvast hõlmava ökokogukonnani.

Aitäh osalejatele!

10 enim toetatud mõtet
1. Ökokogukonna mõiste peab olema harivalt sisustatud, et tekiks arusaam, et Eesti võibki olla ökokogukond... mitte, et Eestis võib olla mõningaid ökokogukondi.

2. Armastus sünnib läbi eheduse, kuna autentsuses avaneb inimese ainukordne ilu.

3. Inimesed näevad oma tegevuse seost kogukonna tegevusega.

4. Kui seni on kogukonnad harjunud nokitsema pisitasa omaette või lootma sponsoritele, siis käesolev idee on hoopis auahnem: rajada Kogukonna baasil võimsaid majandushiiglasi — “kontserne” ja “korporatsioone” (sarnaselt nt Skandinaavia rahvusvahelistele ühistukontsernidele) jätkusuutlikes valdkondades, ühendades sotsiaalse ettevõtluse ja ühistumajanduse parimaid jooni. Algkapital võiks tulla võrdse osaluse baasil (igalt osanikult 1000—5000 krooni) + annetused ja toetused fondidest, lõppeesmärgiga “üle võtta majandus” kapitaliühingutelt tervikuna (mis, muide, on ka maailma ühistuliikumise esialgu just maapiirkondades edukalt teostunud eesmärke).

5. Kui oluline on ökohoone juures vaim, heaolu ja rõõm?

6. Ökoehitus on kontekstuaalne (arukas, vajadusest lähtuv, praktiline).

7. Kasutada võimalikult palju kohalikku materjali.

8. Koolidesse toidutegemise tunnid, toitu teha algainetest.

9. Ehitada tuleb üldse nii vähe, kui võimalik.

10. Ökokogukond on kui leiutajateküla – ideede ja lahenduste eksport.

Postita uus kommentaar

The content of this field is kept private and will not be shown publicly.