Volikogu: hädavajalik või ülearune?

warning: Creating default object from empty value in /www/apache/domains/www.softf1.com/htdocs/tree1/kortsleht/modules/spam/spam.module on line 548.

22. märtsil Konstatin Pätsi vabaõhukoolis toimunud avatud ruumis loodi põhikirjateemade aruteluks töögrupp. Tänaseks on töögrupp arutanud erinevaid põhikirjaga seotud teemasid ja parandusi. Põhikirja parandused olid arutlusel ka 29. aprilli Tallinna liikmete kohtumisel. Kortsleht kajastab nendel aruteludel tekkinud mõtteid ja ettepanekuid.

Elavaima diskussiooni põhjustasid küsimused erakonna struktuuri ümber ja volikogu vajalikkusest. Pea kõik aruteludel osalejad olid arvamusel, et erakonna juhtimisstruktuur vajab muutmist. Praegune juhatus on laiade volitustega ja otsuseid erakonna nimel teeb vaid väike hulk inimesi. Juhatusel puudub operatiivne võimalus liikmete arvamust teada saada ja liikmetel puuduvad vahendid, kuidas juhatuse tööd suunata. Praeguse põhikirja järgi on meil palju küsimusi, mis nõuavad üldkogu kokkukutsumist (nt. Koalitsioonis osalemise otsus) või sisehääletuse korraldamist (nt. eelarve hääletus). Ühe võimaliku lahendusena on välja pakutud uue organi – volikogu kokku kutsumine, mis koosneks aktiivsetest erakonna liikmetest, kellel on oma kaaslaste tugi ning kellel on tugev soov erakonna ja poliitika teemadega pidevalt kursis olla. Volikogu suudaks olla operatiivsem vahend kui sisehääletus, laiendada otsustajate ringi ja tuua otsustamisel esile erakonna erinevate piirkondade seisukohti. Liikmetel jääks piirkondade esindajate kaudu võimalus volikogu töös osaleda ning sisehääletus ei kaota oma tähtsust, kuna võimaldab vetostada ka volikogu otsuseid. Juhatuse valimise ülesanne liiguks erakonna üldkogult volikogule. Sellega saavutaksime võimaluse juhatuse liikmeid tagasi kutsuda ja juhatuse koosseisus muudatusi teha ka üldkogude vahelisel ajal. Volikogu ja juhatuse suhe saaks olema sarnane valitsuse ja riigikogu vahelisele suhtele - volikogu annaks erakonna strateegilised suunad ja juhatus korraldaks operatiivjuhtimist. Volikogu käiks koos regulaarselt mitu korda aastas ja operatiivseid otsuseid võetaks vastu Interneti vahendeid kasutades.

Kui erakond otsustab luua volikogu, siis oleks praegu selleks parim aeg. Järgmiste valimisteni on veel aasta ja poliitmaastikul suhteliselt rahulik aeg. See annab meile aega oma struktuuride korrastamiseks, et europarlamendi ja kohalikel valimistel mõjuvalt esineda.

Volikogu koosseis

Teiste erakondade tava järgi moodustatakse volikogu piirkondade esindajatest. Meie erakonnas sama taktika kasutamise vastu räägib see, et moodustatud on veel vaid vähesed piirkonnad. Selle lahenduseks on pakutud osa liikmetest valida läbi sisehääletuse. Kui volikokku kuuluks piirkondade esindajad ja kõigi liikmete poolt valitud esindajad, saaks volikogu tööga kohe peale hakata ja uute piirkondade loomisel volikogu suurendada.

Volikogu valimine sisehääletusel tähendab, et valimiste täieliku salajasuse tagamine on tehniliselt keeruline. Interneti-hääletuse korral jäävad hääletustulemused valimiskogule avalikuks, mis loob täiendava konfidentsiaalsusnõude valimiskoguliikmetele.

Teema, mille üle diskussioon jätkub, on erakonna juhatuse liikmete osalemine volikogu töös. Täielikku võimude lahususe printsiibist lähtudes jätame osad erakonnaga enim tegelevad liikmed ilma võimalusest osaleda erakonna jaoks oluliste otsuste juures. Lahendus on juhatuse kaasamine volikogu töösse hääleõiguseta nende endi tööd puudutavates küsimuses, kuid siiski säilitades hääleõiguse erakonna seisukohtade kujundamisel. Lisaks on välja pakutud ka juhatuse liikme koha tasustatavaks muutmine ja juhatuse kosseisu tuua sisse piirkondliku mandaadiga liikmed.

Volikogu liikmeskonda võiksid kuuluda ka toimkondade esindajad. Kogu volikogu suurus peaks olema 30 – 50 liiget. See võimaldaks suurel osal aktiivsetel liikmetel volikokku kuuluda ja säilitada siiski piisav dünaamilisus.

Volikogu ohud

Volikogu loomise suurimaks ohuks on see, kas suudetaks leida neid aktiivseid inimesi, kellega volikogu kohti täita. Teiste parteide kogemus volikogude osas on pigem negatiivne. Oluliste otsuste tegemine on jäänud üldjuhul siiski erakonna tagatubade kanda. Ühe variandina edasi minekuks on välja käidud ka võimalus täiendada sisehääletust, muutes seda lihtsamaks ja operatiivsemaks. Suutes hääletusprotsessi sujuvalt ja pidevalt tööle saada, võimaldab ehk uue organi tekitamist volikogu näol vältida ja siiski suurendada liikmete kaasatust otsustusprotsessi. Lõplik otsuse tegemine, kas luua volikogu või mitte, jääb 14.juunil toimuvale üldkogule.

Muud olulised ettepanekud põhikirja muutmiseks:

Võimaldada muuta programmi ka sisehääletusega.

Võimaldada sisehääletusele projekte esitada ka põhikirjalistel kogudel ja erakonnasisestel rühmadel.

Täpsustada piirkondlike üksuste õigusi ja kohustusi.

Kaotada kvoorumi nõue üldkogul

Kaotada või piirata volitamist üldkogul.

Tõsta need punktid, mis võivad vajada operatiivsemat muutmist, põhikirjast sisekorra eeskirja.

Kokkuvõtted aruteludest tegi
Riho Raassild

Postita uus kommentaar

The content of this field is kept private and will not be shown publicly.