Mikk Sarv: oma häälest loobumisega teeme liiga teistele?

warning: Creating default object from empty value in /www/apache/domains/www.softf1.com/htdocs/tree1/kortsleht/modules/spam/spam.module on line 548.

EER juhatuse liige Mikk Sarv peab erakonna arengu jaoks olulisimaks, et inimesed ei loobuks kaasalöömise võimalusest.

K: Kavandad 19. aprilliks Põlvamaale energiasäästu foorumit. Miks just nüüd ja miks just Põlvamaa?

MS: Erakond Eestimaa Rohelised on võtnud nõuks korraldada käesoleval aastal kümme Avatud Ruumi arutelu, eesmärgiga leida ühiselt lahendusi erakonna jaoks olulistele küsimustele. Küsitlesin aasta algul juhatuse liikmeid ja teisi tegusamaid erakonna inimesi, millised teemad kõige enam lahtiharutamist vajavad. Enim sooviti erakonna sisearengu arutelu, see toimus märtsis. Teisel kohal oli energiasääst, siit ka otsus korraldada see Avatud Ruum teisena. Teiselt poolt on Põlvamaa varem korraldanud samateemalise konverentsi, moodustamisel on erakonna kohalik piirkond Põlvamaal. Viimasel ajal oleme palju rääkinud uute energiate kasutusele võtust, kuid tegelenud vähem olulisemaga – energiasäästuga.

K: Milliseid tulemusi ootad foorumilt meie erakonnale?

MS: Uusi ideid kohaliku energiamajanduse säästlikumaks korraldamiseks nii kodudes, ettevõtetes kui ka omavalitustes, mida edasi kanda teistesse piirkondadesse. Tegusa Põlvamaa piirkondliku ühenduse moodustumist.

K: Algatasid erakonna liikmelistis hea tahte lepingu, et inimesed ei koguks tuleval üldkogul enda kätte ülemäära palju volitusi nendelt, kes ei saa või ei soovi ise üldkogul osaleda. Mis oli selle algatuse peamine põhjus?

MS: Hindan üle kõige iga inimese oma olemist, oma arvamust ja selle sõnastamist. Mu meelest teeme ümbritsevatele elusolendeile kõige enam liiga ükskõiksusega, loobudes oma häälest ja arvamusest ning võimalusest seda ise kanda.

K: Kuidas Sinu meelest edeneb piirkondade töö?

MS: Piirkondade töö on algusjärgus, moodustatud on need piirkondlikud üksused, kus inimesed tunnevad hästi üksteist ja üksteise tegemisi. Eelkõige on piirkondasid vaja siis, kui on vaja kiiresti tegutseda oma
piirkonnas. Piirkondadel võiks olla rohkem otsustusvabadust ja ka oma eelarve. Kõrvuti piirkondade tööga tuleb arendada toimkondade tööd, sest inimeste teadmised ja huvid on erinevad. Meie erakonnas on väga palju oma ala tippspetsialiste, nende teadmised võiksid läbi toimkondade töö toetada erakonna parlamendiliikmete tegemisi. Tihti võib piirkonna aktiivse inimese hääl, arvamus ja töö olla oluline hoopis laiemas ulatuses.

K: Mis tooks juurde piirkondlikke organisatsioone ja muudaks olemasolevad paremini toimivaks?

MS: Parem teabevahetus, rohkem vahetuid suhteid.

K: Oled juunist saadik ka erakonna juhatuses. Mis muudaks juhatuse ühtseks meeskonnaks?

MS: Juhatus toimib tegelikult ühtse meeskonnana, kuid kogemus näitab, et reaalselt pole võimalik 19 inimesel iga kahe nädala järel kokku tulla. Küllap võiks juhatus olla väiksem, sest paljudele küsimustele võiksid lahenduse leida piirkondlikke üksuste juhid, tegevtöötajad. Juhatus peaks rohkem juhtima, mitte ise tööd ära tegema – usun, et meie erakonnas on palju tublisid inimesi, kes saaksid nende ülesannetega paremini hakkama.

K: Millistest erakonna töötajatest Sa juhatuse liikmena enim puudust tunned?

MS: Peasekretärist ja pressinõunikust. Samuti konkreetsete projektide vedajatest piirkondades.

K: Hiljuti sattusime koos Sinuga Kagu-Eesti kogukonnavedurite konverentsile „Külaelu arengu mudelid", kus selgus, et kaht ühesuguse mustriga külaelu ei ole. Kas sellest avastusest oleks midagi õppida ka erakonnal?

MS: Kindlasti. Siin on selge seos ka eespool jutuks olnud häälte volitamisega. Ka külas tuleb ise käed külge panna ja arvestada sellega, et tegelikult ei saa kellegi teise tegemisi lihtsalt järele teha – igal inimesel, perel, külal on täiesti oma nägu, hääl ja tegu.

K: Kas Erakond Eestimaa Rohelised vajaks mõnusaks minekuks juhti, juhte, vanemaid või hoopis mingit muud edendamisviisi?

MS: Küllap on ka erakonnal rohkem vaja vanemaks olemist ja saamist, siis on ka mõnus minek ise kätte tulemas.

K: Palju maainimesi on mures kavandatavate RMK reformide pärast. Sageli ei oska inimesed isegi ütelda, miks see neid nii väga hirmutab. Oled RMK ümberkorralduste vastu ise ka sõna võtnud – vahest võtad lühidalt kokku selle mure põhjused.

MS: Praegune RMK reform lõikab sügava haava põliste metsameeste sugupõlvi kestnud tegevusse. Samas pole tagatist, et tööst ilma jäävad metsamehed saaksid jätkata oma kodukohas, olles metsa ja maastike vahendajateks edasi, nii nagu nad mitu põlve olnud on. Koos nende lahkumisega kannatab meie riigi kaitsevõime – hea maastiku ja looduse tundmine. Ütlen kokkuvõtteks nii – see reform ei ole poliitiliselt arukas otsus, pigem on see kantud metsatööstuse saamahimust.

K: Samas ei ole vist ükski erakond seda valjuhäälselt kritiseerinud. Kas parteidel ikka on olemas maaelu- ja regionaalpoliitika?

MS: Küllap on, kuid vist on tegemist omamoodi kanapimedusega – tagajärgi tajutakse alles siis, kui enam midagi palju parata pole.

K: Just RMK pea peale keeramise pärast lõid rohelise erakonna metsatoimkonna. Kui palju sellel liikmeid on ja mis me ühiselt ära teha saame?

MS: Mitmed liikmed on andnud teada huvist osaleda toimkonna töös. Me saame selgelt sõnastada praeguse reformi vajakajäämised ning selgelt ja häälekalt nõuda nende korvamist. Juba ammu pole metsa peamiseks väärtuseks puiduvarumine, selle efektiivsuse tõstmisega põhjendatakse praegust RMK reformi. Kogu Euroopa hindab pigem riigimetsade sotsiaalseid väärtusi, seda teed peaks minema ka Eesti. Roheliste poliitilise tegevuse tulemusena peaksime tagama elurikkuse meie ümber, kus igaühele on tagatud võimalus käia oma teed ja elada oma elu, samas aidates ja toetades teisi. Sellist toimimist võib nimetada säästlikuks arenguks ehk mõnusaks minekuks.

Küsimusi esitas Airi Hallik, Kortsleht

Postita uus kommentaar

The content of this field is kept private and will not be shown publicly.