Piirkondlike üksuste tulevik

warning: Creating default object from empty value in /www/apache/domains/www.softf1.com/htdocs/tree1/kortsleht/modules/spam/spam.module on line 548.

22. märtsil toimus Konstatin Pätsi vabaõhukoolis EER sisearengu temaatikale pühendatud avatud ruum, kus tõstatasime ühe teemana teiste seas piirkondlike üksuste rolli erakonnas. Teemade hääletusel sai arutelu enim toetushääli, mis näitas selle olulisust osalenud erakonna liikmete jaoks.

Praegu on erakonna piirkondlikud üksused alles lapsekingades. Siiani on moodustatud ?? piirkonda ja piirkondadesse on jaotunud umbes pooled erakonna liikmetest. Enamustes moodustatud piirkondades käivad aktiivsemad liikmed küll koos, kuid siiani pole piirkonna tegevusel selget ja ühest väljundit. Meil puudub kokkulepe erakonna sees piirkonna rollist ja ülesannetest.

Avatud ruumis tekkinud diskussiooni tulemuseks oli arusaamine, et piirkondlikud üksused peavad saama erakonna selgrooks – alguseks initsiatiivile ja peamiseks ideede allikaks erakonna programmile ja tegevuskavale. Lisaks peab piirkondlik üksus suutma viia erakonna ideid linnade/valdade tasandile ja omama piisavalt iseseisvust, et esindada piirkonna liikmete huvisid kohalikul tasandil. Peaksime liikuma suunas, kus erakond on tugevate ja toimivate piirkondade ühendus, kelle koostöö põhineb kokkulepitud ühisosal, mis on kirjeldatud erakonna programmis.

Oluliseimaks ressursiks piirkonna töö korraldamisel on kindlasti piirkonna liikmete panus, aga piirkondlikel üksustel peab kahtlemata olema ka oma eelarve. Piirkondadesse suunatud vahendid peavad tulevikus olema tunduvalt suuremad kui ette nähtud praeguses erakonna eelarves. Avatud ruumi töögrupist tulid välja ka konkreetsed ettepanekud eelarve moodustamiseks: - suunata piirkonna eelarvesse 350 krooni liikme kohta ja lisaks 1000 krooni liikme kohta, mida piirkond võib kasutada esitades juhatusele kinnitamiseks ettevalmistatud projekti vastavalt piirkonna arengukavale. Heade ideede olemasolul jääb piirkonnale muidugi alati võimalus lisaraha taotleda ja sponsoreid otsida, aga eelnevalt nimetatud summad peaksid olema piirkonnale eraldatud ja erakonna eesmärgile suunatud tegevuse ja mõistlike kulude korral garanteeritud.

Kokkuleppimist vajab ka piirkondlike üksuste roll kohalike omavalitsuste valimistel. Töögrupp pooldas piirkondadele valimisliitude moodustamisel vabaduse andmist. Juhatuse roll kohalikel valimistel peaks olema pigem suunav ja juhtiv. Piirkonnal peab olema õigus teha piirkonda puudutavaid poliitilisi avaldusi kooskõlas erakonna programmiga ja informeerides tehtud avaldusest ka erakonna juhatust.

Kõik diskussioonis osalenud nõustusid, et uute piirkondade loomist tuleks lihtsustada ja soodustada. Ideaaliks oleks iga erakonna liikme kaasamine piirkonna töösse. Oluline on, et inimene osaleb just seal piirkonnas või nendes piirkondades, mille probleemistikku ta tunneb ja millega end seotuna tunneb. Erakonna liikmete andmebaasis peaks olema lisaks inimese rahvastikuregistri järgsele aadressile ka peamine piirkond, mille töös ta soovib kaasa lüüa. Ka uute liikmete vastuvõtmisel võiks piirkond etendada suuremat rolli ja initsiatiivi.

Piirkondade teema ja ka muude põhikirja puudutavate teemadega tegelemiseks moodustati töögrupp, mis omavaheliste arutelude tulemusena töötab välja ettepanekud põhikirja mutmiseks ja sisekorraeeskirjade tekitamiseks. Kui kellelgi on soov töögrupiga liituda, või on mõtteid, kuidas piirkondlikke üksusi tööle panna, võtke palun ühendust: riho.raassild@eesti.ee.

Riho Raassild
Kortsleht

Postita uus kommentaar

The content of this field is kept private and will not be shown publicly.