India kirjanik Pankaj Mishra kirjutas hiljaaegu Guardianis: “Tiibetlaste viha ei ole suunatud kommunistliku võimu vastu. Nende vaenlaseks on tarbijalik elulaad, mis haarab endale pühitsetud maa ning hävitab traditsioonid.”

Ehkki lumetormine meeleavaldus Kadriorus 26. märtsil oli pigem suunatud Hiina valitsejate vastu, võis sealgi märgata inimesi, kes ei taha leppida valitseva elukorraldusega. Noored mässajad punamustade anarhistide või jalgrattafännide seast ei kuulanud poliitikute Hiina-vastast retoorikat kuigi tähelepanelikult. Hoopis enam lummas neid Tiibeti rahva saatus ja selge, konkreetne loosung - “Tiibet vabaks!”.

Hoolimata hullust ilmast oli kõigi kohalviibijate meeleolu rõõmus ja helge. Nooruslik ja kompromissitu ka.

Lumi on ammu sulanud, meeleavaldused Hiina tegevuse vastu Tiibetis jätkuvad. Aprillis on demonstrandid sihikule võtnud Pekingi olümpiatule, mille maailmaturneed hiinlased oma propaganda heaks ära kasutavad.

Euroopa Rohelised võtsid hiljaaegu Hiina tegevuse vastu jõuliselt sõna. Üks nende idee Pekingi olümpiamänge silmas pidades: sportlased võiksid avatseremoonial kanda valgeid salle, näidates sellega üles solidaarsust Tiibeti rahvaga.

Varsti jõuab olümpiatuli Tiibetisse. On see signaaliks uuele rahutustelainele?

Ekke Erilaid
Kortsleht