Kaevandaja tahab kopa maasse lüüa, riik kiidab takka

warning: Creating default object from empty value in /www/apache/domains/www.softf1.com/htdocs/tree1/kortsleht/modules/spam/spam.module on line 548.

Märtsikuised kohtulood ning omavalitsuste käitumine ei anna just palju lootust, et kodanikud lähemal ajal kodukandi looduse küsimustes kaasa rääkida saavad.

Kose vald lõi ühele osale Nabala paekivimaardlast Rahkvälja maastikukaitseala, et vältida kaevandamist, mis oleks hävimisohtu pannud Tuhala nõiakaevu ja äsja avastatud maa-aluse jõe, mis algab Tuhala jõest ning kulgeb läbi kaitseala, kunagise Rahkvälja küla. Kose naabervallad on Nabala maardla aladel algatanud veel Tagadi, Pahkla ja Kurevere maastikukaitseala loomise.

Märtsis leidis Tallinna halduskohus, et Kose vallavolikogu on kohalikku maastikukaitseala luues rikkunud Paekivitoodete Tehase OÜ õigusi. Samal seisukohal oli ka keskkonnaministeerium. Kohus leidis ka, et Kose vallavolikogu on riikliku tähtsusega maardlale maastikukaitseala luues ületanud oma pädevust. 19. märtsi Maaleht kirjutas:

„Huvitavaks osutus istungil põgusalt kõlanud vaidlus, mis üldse on avalikud huvid ja kuivõrd valla huvid on vähem avalikud riigi tasandil olevatest avalikest huvidest.”

Kuusalu vald tegi Rehatse maastikukaitseala, et kaitsta vana männimetsa kruusakarjääri eest. Ka siin oli otsuse vaidlustajaks üks kahest kaevandamishuvilisest firmast. Kohtulahend oli valla suhtes samuti negatiivne. Hämmastav oli halduskohtu seisukoht, et kuna kaevandamisloa taotlus oli esitatud enne kaitseala loomist, siis on rikutud kaevandaja õigust seal kaevandama hakata!

Nii Kose kui Kuusalu vald on lubanud kohtuotsuse edasi kaevata.

Piinlik näide omavalitsuse lühinägelikkusest on minu koduvald Urvaste, kus vabatahtlikud esmalt 2,5 aastat võitlesid kohtus turbamaardla kaevandusloa tühistamise eest. Pärast Riigikohtu otsust, et oleme kaebamisega hiljaks jäänud, algatas volikogu Ess-soo kohaliku kaitseala loomise. Kui valminud olid nii eksperthinnang kui kaitse-eeskiri, otsustas seesama volikogu sood kaitse alla mitte võtta. Põhjendus: kaevandaja on lubanud asja kohtusse kaevata ja vallal polevat raha kujuteldamatult suurte kohtukulude maksmiseks…

Kuigi loodushoiu pealt koonerdavaid omavalitsusi võib olla rohkem kui üks, tasuks riigil ehk siiski mõtelda vähemalt kohaliku, aga ka riikliku tähtsusega maardlate müümisest kohalikele omavalitsustele. Riik saaks sellest oluliselt suuremat tulu kui kaevandajale väljarentimisest. Omavalitsus jällegi saaks koos oma rahvaga arutleda, kas ja mis tingimustel kaevandamisest saadav tulu ületab elukeskkonnale ja –kvaliteedile tehtava kahju.

Seda enam, et kuuldavasti kavandab keskkonnaministeerium looduskaitseseaduse muutmist nii, et kohalikud omavalitsused ei saaks enam ise kaitsealasid moodustada. Sellega kaoks sisuliselt ainuke võimalus kohalike elanike jaoks olulisi metsi ja soid alles hoida.

Airi Hallik
Kortsleht

Postita uus kommentaar

The content of this field is kept private and will not be shown publicly.