Kodanikuõigused ja Eesti riik

warning: Creating default object from empty value in /www/apache/domains/www.softf1.com/htdocs/tree1/kortsleht/modules/spam/spam.module on line 548.

Kodanikuõigustest kirjutavad Kortslehes Oudekki Loone, Alex Lotman ja Tõnu Trubetsky. Igaüks oma vaatenurgast.

Veebruaris algatati allkirjade kogumine protestiks Jüri Pihli algatatud seaduseelnõude paketi vastu. Kodanikeliikumise aktivistid protestisid selle vastu, et eelnõud oleksid võimaldanud politseiametnikel takistada rahumeelseid meeleavaldusi viibimiskeeluga ja inimesi "ennetavalt" vahistada. 22. veebruaril korraldatud meeleavaldusest võttis osa umbes sadakond inimest. Allkirju koguti 3000. Eelnõusid muudeti viimasel hetkel siiski tunduvalt; välja jäid näomaskid, kuid elektrišokirelva võib politsei ikkagi kasutada.

Oudekki Loone kirjutab sellest, et oluline on säilitada tasakaal kodanike õiguste ja politsei õiguste vahel. Ta on õppinud Tallinna Ülikoolis ja lõpetanud selle sotsiaalteaduste magistrikraadiga, olnud valimisvaatleja nii Libeerias kui ka Jeemenis, ka on ta ajakirja Acta Politica toimetaja.

Oudekki Loone: Miskit on mäda Eesti seadusloomes

"Meie tööjõuturg ei ole paindlik! Meie politsei ei reageerinud tänavarahutuste ajal piisavalt kiiresti!" Niisugusi hüüdeid kostis viimase poole aasta jooksul paljudest allikatest ning sotsiaal- ja siseministeerium püüdsid murele seadusandlike meetodite väljatöötamisega reageerida.

Eelnõudega juhtus aga see, mida olen Eestis viimasel ajal liiga palju tähele pannud: nimelt keskenduti üksikule, üldist tähele panemata. Seadus on oma iseloomult üldine, korrastades valdkonda, mitte ühtainsat sündmust. Inimesel ei tohiks olla hirmu, et ta jääb töö kaotamisel nälga. Inimene, kes teab, et ülemus võib teda kergelt vallandada, kui nende hinnangud mõnes poliitilises küsimuses kokku ei lange, ei tee samuti vabu valikuid, vaid neid, mis talle leiva ja eneseteostuse säilitavad.

Tänavarahutused on vaid üks aspekt politsei töös, tänavale tulevad ka rahumeelsed inimesed. "Pronkssõduri pakett", mis püüab reguleerida politsei õigusi võimalike rahutuste ajal, takistab kodanike sõnavabadust, püüdes rahutusi reguleerida koosolekute korraldamisele suuremate piirangute seadmisega.

Mainitud kahte seadust õigustatakse ka väljenditega "aga Taanis on samuti selline töölepinguseadus" või "aga Euroopas on politseil veel rohkem õigusi". Eelkõige peab seadus vastama Eesti oludele ja meie kodanike tahtele. Teiste kogemustest õppimine võib meile anda väärtuslikke kogemusi, kuid juhiksin tähelepanu selle protsessi valikulisusele. Esimesel puhul tuleks analüüsida terviklikult Taani tööd ja inimese toimetulekugarantiisid puudutavat süsteemi, näiteks maksupoliitikat, riigipoolset töötustoetust jne, et leida, kuidas on tagatud inimese eneseaustus ja välditud hirmu näljasurma ees. Politsei laialdaste õiguste kohta võib Euroopast võib leida ka negatiivseid näiteid nagu Itaalia. Sealsetel korrakaitsejõududel on laialdased volitused ja praktikas mõistab õigussüsteem väga harva politseiniku süüdi oma volituste ületamises. Selle tulemusena kaebab aina enam rahulikke elanikke, kes sattusid mõne rahutuse ajal tänaval olema või läheduses elama, et politsei peksis nad julmalt läbi.

Sellist tulevikku ma Eestis näha ei taha. Seda saab vältida, luues meie seadusandlust kompleksselt, jälgides seaduse tagajärgi otsesest seadusloome põhjendusest laiemalt ning õigussüsteemi tervikuna. Aeg on siirduda kokkulepetel ja läbirääkimisel põhinevasse ühiskonda.

Kirjutatud 3.veebruaril

Soome ja meeleavaldused

2006. aastal toimus Helsingis Euroopa ja Aasia riigijuhtide kohtumine. Noored meeleavaldajad korraldasid tänavatel üsna ulatuslikke protestiaktsioone (Smash-ASEM pildid ja video). Politsei kasutas jõuvõtteid, mis ei olnud situatsiooni arvestades võib-olla õigustatud (Allikad: YLE uudised, Hesari)

Igal aastal korraldavad meeleavaldajad detsembris Soome Vabariigi aastapäeval presidendilossi ees protestiaktsioone, teenides ära konservatiivsemate soomlaste meelepaha.

Taust ja lingid

Politseiriik.ee - registreeritud MTÜ Independent Active nimele, kelle kontaktisikuks on märgitud Indrek Haas ja Raul Sillaste. Indrek Haas on ansambli The Painted kitarrist ning on töötanud õpetajana. Intervjuus Päevalehele on ta väljendanud arvamust, et praeguse maailma suurimad probleemid on vaesus ja suurkorporatsioonidele antud kontrollimatu võim. Osalenud G8 vastastel meeleavaldustel Rostockis ja Peterburis. Korraldanud USA presidendi George W. Bushi vastase meeleavalduse tema Tallinna visiidi ajal, loosungi all "Bush=terrorist". Raul Sillaste on olnud ansambli Vennaskond kitarrist ja avaldanud viimasel ajal aktiivselt globaliseerumist kritiseerivaid artikleid Eesti Päevalehes. On värvika elulooga, olnud Tuleviku Eesti Erakonna liige. http://www.indyactive.org/

Punamust - foorum, mille liikmed on silma paistnud anarhistlike ja vasakpoolsete vaadete propageerimisega, nimetades ennast libertaarsotsialistlikuks liikumiseks. Liikmed on korraldanud meeleavalduse "Eestis valitseva ebademokraatliku olukorra vastu". Kontaktisikuks Andres Kiisel. http://punamust.org/

Küsimused - vastused

Kortsleht: Mis on maailmas peamiseks probleemiks? Vaesus, globaliseerumise varjuküljed, kliiimamuutused?
Tõnu Trubetsky: Peamiseks probleemiks on see, et enamus raha läheb relvastumisele ja lapsed surevad nälga ja haigustesse või tapetakse nendesamade relvadega - näiteks Iraagis, mis on muidugi kõigile teada, ilma et mina seda siin ütlema peaksin. Teiseks probleemiks on rohelistele hästi tuntud elu järkjärguline hävitamine Maal inimeste poolt. Valitseb kurjus - eriti loomade, aga muidugi ka inimeste vastu. Raha on tähtsam kui elu.

KL: Mida arvad Roy Stryderi poolt kirjutatud ajaleheartiklitest?
TT: Meeldivad.

KL: Mida arvad Punamusta poolt korraldatud demonstratsioonidest?
TT: Arvan, et need on hästi korraldatud. Mõnikord (aga ainult mõnikord) protesteerivad nad teisejärguliste nähtuste vastu, võideldes tagajärjede, mitte põhjustega.

Postita uus kommentaar

The content of this field is kept private and will not be shown publicly.