Jüri Tamm: Milline võiks olla Eesti aastal 2058?

warning: Creating default object from empty value in /www/apache/domains/www.softf1.com/htdocs/tree1/kortsleht/modules/spam/spam.module on line 548.

Majandusministeerium korraldas sarja arutelusid energeetikateemadel. Küsisime osavõtjatelt arvamusi nii foorumi korralduse kui ka energeetika tuleviku kohta.

Jüri Tamm: Milline võiks olla Eesti aastal 2058?

Energeetikafoorum kutsuti kokku selleks, et paljude erinevate osa- ja huvipoolte arvamusi lähendada. Kuna neid arvamusi oli, on ja tõenäoliselt ka jääb olema seinast-seina, siis oli raske. Erinev "keel", erinev tase, erinevad mõtteviisid, kuid kindlasti loksub üht-teist olulist töö käigus tasapisi paika.

Minu arust seisneb kõige raskem ja olulisem ülesanne selles, kuidas energiafoorumi eestvedajad ja osalejad suudaksid eesmärkide ja nendeni jõudmise osas selgeid ajalisi tärmineid välja tuua.

Hetkel räägitakse segiläbi nii viie kui ka kümne aasta perspektiivist. Millist energeetikasüsteemi me tahame? Oleks kena, kui sellele põhiküsimusele oleksid lisatud ka etapid (mis peaks olema saavutatud 5, 10 või 50 aasta perspektiivis). Siis suudaksid kõik oma valikuid "raamidesse" positsioneerida ja koos tervikpildis jälgida, kuidas need omavahel kattuvad ja\ või eristuvad. Näiteks räägivad ühed põlevkivienergeetikast, mis on piltlikult öeldes tänase päeva teema, teised tuulegeneraatorite parkidest kaugel meres, mis on lähituleviku perspektiiv ja kolmandad tuumaenergiast mis on nö "tulevikumuusika".

Seega monoloogi ohust oleme kaugel, orkester on võimas, ka noodid arengukavade ja seadusandliku raamistiku osas on olemas. Täpsemalt öeldes puudub meil aga partituur - kes, mida ja millal mängima peab. Loodan, et tasapisi saadakse ka sellega hakkama. Dirigent? Jah, ka dirigent on puudu, sest MKM-st ja majandusministrist ei piisa.

Tegu on pikaajaliste majanduspoliitiliste otsustega ja kui see oleks minu teha, siis sellise ülesande lahendamiseks tekitaks ma asepeaministri tooli. Asepeaminister koordineeriks innovatsiooni, infotehnoloogiat ja energeetikat. See oleks tugev sõnum. Märk, et me tahame midagi olulist ja teistmoodi teha. Parlamendi tasemel oleks aga vaja luua Tulevikukomisjon, kes sarnaste teemadega tegeleks ja pikaajaliste, riigile eriliselt oluliste valdkondade ja projektide osas professionaalsust ja konsensust taotleks.

Utoopia? Ei! Sarnaselt EL liitumiseelsete aastatega, kus kehtis lepe, et kõike EL integreerimisega seonduvat tegemisi sisepoliitiliste eesmärkide saavutamiseks ei torpedeerita. Teaduspõhise majanduse poole oleme me sunnitud liikuma niikuinii. Samuti investeerima ja investeeringute tasuvust hindama, mõtlema tarbijatele, elektri hinnale, keskkonnale jpm.

Jüri Tamm

J.T. on sotsiaaldemokraat, majanduskomisjoni liige. Rotary klubi liige. Endise tippsportlasena aitab aktiivselt kaasa ka praeguse spordi arengule Eesti Olümpiakomitee asepresidendina ja Eesti Sportlaste Ühenduse juhatuse esimehena.

Kommentaarid

Elmer Joandi (EER): Foorum oli esinduslik ja väga positiivne, et sääraseid üritusi korraldatakse. Dispuut tõi selgelt välja erinevate huvigruppide seisukohad kõigi asjasthuvitatute silme all. Foorum võimaldas avatud arutelu energeetikaküsimustes. Lisaks said vaheajal omavahel vestelda inimesed, kes muidu omavahel eriti kokku ei juhtuks. Kogu energeetikateema on ikka väga kaldus elektri poole. Sedakorda oli paljus teemaks ka kokkuhoid küttelt, kui vähe räägiti transpordist. Ka saalis oli näha, et sõnaga "energia" seostub kõigil "Eesti Energia". Mulle pakkus huvi Einar Kiseli ettekanne, milles ta tõi välja et elektri osakaal on ainult ca viiendik.

Valdur Lahtvee (EER): Foorumid olid jututoad, me ei tea kas ja kuivõrd foorumil esitatud huvigruppide seisukohti arengukavades arvestatakse. Küll olid foorumid head võimalused probleeme sõnastada ja lahendusi pakkuda. Heaks signaaliks, et meie sõnum ka pärale jõudis oli nt nii Juhan Partsi kui Einari Kiseli ettekanded teisel foorumil. Paraku ei tähenda see, et meie seisukohad ka kavadesse jõuavad, seega aruteluprotsessis tuleb ka edaspidi aktiivselt kaasa lüüa. Korraldus? Üritused olid esinduslikud ja rahvarohked s.t. hästi läbi viidud. Midagi ette heita või soovitada pole.

Juhan Parts (IRL): Tänavu kevadel korraldatud energiafoorumid oli esmakordne katse teha arengukavasid süsteemselt koos avaliku aruteluga. See, et poliitikud, energeetikud, kaevurid, filosoofid jt räägivad samast asjast eri nurkade alt ja eri sõnadega, on inimliigi mitmekesisuse ehk elujõulisuse tunnus. Kui elektrimajanduse ja energiamajanduse arengukavad valmis saavad, siis saab sinna kirja pandud arengu- ja tegevussuundi vaadates tõdeda, kuivõrd konsensuslikud need on.

Mainin siiski, et aeg-ajalt on Eestis toimuvates majanduse arengu üle peetavates laiemates debattides kosta teatud plaanimajanduslikku mõtteviisi. Nagu võiks kuskil olla mingi plaanikomitee esimees, kes ütleb, mida keegi peab järgmise viie aasta jooksul tegema. Need ajad on möödas. Valitsus või ministeerium saab oma arengukavadega vaid suunad kätte anda, tegutsema peab iga inimene või ettevõte ise.

Jüri Tamme välja pakutud tulevikukomisjon on mõistlik mõte, selle võiks ära teha. Aga oleks vale ette kujutada, et komisjonist võiks kujuneda plaanimajanduse presiidium – meil on ju ikkagi vaba turumajandus. Kuid Jüri Tamm on olnud piisavalt kaua aega poliitik, et teada, et ka 72 asepeaministriga olemasolul on valitsus siiski poliitiline kogu, kus tiitli asemel määrab hoopis töökus, isikuomadused ja poliitiline toetus. Naljaga pooleks või ju tuua võrdluse, et kui Tamm oleks olnud Juri Sedõhhi asetäitja, kas ta oleks siis heitnud vasara Sedõhhist kaugemale?

Postita uus kommentaar

The content of this field is kept private and will not be shown publicly.