Indrek Haas: Kas hundist saab taimetoitlane?

  • warning: Creating default object from empty value in /www/apache/domains/www.softf1.com/htdocs/tree1/kortsleht/modules/spam/spam.module on line 548.
  • warning: Creating default object from empty value in /www/apache/domains/www.softf1.com/htdocs/tree1/kortsleht/modules/spam/spam.module on line 548.

Olen kindel, et roheliste erakonnas leidub palju toredaid inimesi, kes siiralt soovivad tegelikult ka midagi head ära teha. Ka erakonna põhikirjast võib leida hulgaliselt mulle sümpaatseid punkte – otsedemokraatia ja kodanikuühiskonna edendamine ning kohalike inimeste kaasamine otsustamisprotsessi, rahvaalgatuse ideed, selge tuumaenergia vastasus ja loomulikult keskkonnakaitsele tähelepanu juhtimine.

Roheliste segane poliitplatvorm

Kuid samas tuleb tunnistada, et minu kui veidi radikaalsema suuna pooldaja jaoks, täpsemalt siis inimesele, kes peab lugu sotsiaalökoloogiast ja paljudest öko-anarhismi ideedest, tundub Erakond Eestimaa Rohelised olevat liiga „mõistlik“ ja mõõdukas seltskond. Seni on Eestis keskkonnatemaatikale teenimatult vähe tõsist tähelepanu juhitud ja Rohelise Erakonna püüneletulek mõjus kindlasti värskendavalt, kuid võrreldes Eestimaa Rohelisi sarnaste parteidega mujalt maailmast, jääb neist siiski pigem konservatiivne mulje.

Majanduspoliitika osas võiks erakonnarohelisi pidada suisa liberaalseteks – partei põhikirjas on küll tihti tõdetud, et majanduslik kasu ei tohiks üles kaaluda keskkonnakahjustamist, kuid samas kumab siiski läbi konkurentsi ja „vaba turumajandust“ põlistav hoiak.

Võibolla on selline positsioon võetud meelega ja teadlikult poliitilistel kaalutlustel, et mitte mõjuda liiga radikaalselt ja hirmutada eemale potentsiaalseid valijaid – postsovjetlikes maades suhtutakse ju kõigisse kapitalismikriitkutesse teatava eelarvamusega. Kuid millegipärast on mulle jäänud mulje, et tegemist võib olla siiski pigem maailmavaatelise seisukohaga.

Keskkond nõuab enamat

Kõige suuremaks põhimõtteliseks erinevuseks enda ja EER-i vahel pean ma lisaks sellele, et ma ei poolda parteipoliitikat, arvamuste lahknemist majanduspoliitika osas.

Võibolla näivad mu seisukohad liiga radikaalsed, elukauged või naiivsed, kuid minule tundub naiivsena arvamus, et praegusel kujul töötavat kapitalistlikku majanduskorraldust on võimalik kuidagi „roheliseks reformida“. Minu arvates oleks see umbes sama totter, kui loota, et hunt hakkab lammaste arvamuse survel ise taimetoitlaseks.

Leian, et paari üksiku keskkonda säästva piirangu sisseseadmine ei ole piisav ja et praegusele majanduskorraldusele (mida ma pean suures osas keskkonnaprobleemide tegelikuks allikaks) tuleks otsida jõulisemalt ja julgemalt palju ulatuslikumaid alternatiive.

EER jätab selles osas üsna tagasihoidliku ja argliku mulje ning heitleb minu arvates paljuski pigem tagajärgede kui põhjustega. Kui me aga väärtustame keskkonda, siis sellist lähenemist me endale lubada ei saa – jäädes ootama pikaajaliste reformide ja piirangute tulemusi, võime ühel päeval avastada, et keskkonnast, mida kaitsma pidime, pole enam suurt midagi järele jäänud.

Tõenäoliselt suhtuksin ma Eestimaa Rohelistesse suurema sümpaatiaga ja oleksin nende osas valmis tegema mingeid mööndusi, kui nad vähendaksid oma „liiga mõistlikke“ ja konservatiivseid hoiakuid ning vaataksid praegusele tarbimiskapitalismile veidi kriitilisema pilguga.

Indrek Haas aka Sauree,
liikumise PunaMust aktivist.

Piirduks vast esialgu

Piirduks vast esialgu ökologismi ja looduskapitalismi
põhimõtete levitamisele mis meie praeguse ühiskonna mõõdupuu järgi on juba vägagi konservatiivsed võrreldes liberaalse turumajandusega.Kui soovi võite öko"asismi yle oma kodulehe foorumis arutada

Peamised mõisted
ökologism ehk roheline ideoloogia – uus sotsiaalne ideoloogia, mis käsitleb inimühiskonda ja loodust
ühtse, vastastikuses sõltuvuses oleva tervikuna; sellest tulenevalt peaks rahvas ja poliitikud keskenduma
pigem ühiskonna ja looduse vahelise harmoonia saavutamisele kui ühiskonna siseprobleemidele
* ökoloogia – tuleneb bioloogiast – ökoloogia kui loomade ja taimede keskkonna vahelised
seosed. Vastandub ideele, et inimene on looduse keskpunkt ja valitseja – inimene on osa
loodusest ja ökosüsteemist. Radikaalsem tiib on süvaökologistid – looduse eesmärgiks pole
teenida inimest, vaid inimelu eesmärgiks on tagada looduse säilimine.
* Holism – vastandub mehhanismile (loodus kui masin, mehhanism – uue aja teooria) – loodus
on orgaaniline tervik, mida ei saa mõista tema osade kaudu.
* Tehnoloogia ja looduse vastandamine – kui progressi mõista vaid mehhanismi terminites, siis
on see purustav. Inimene saab pakkuda vaid teatud know-how’d. Küsimus on know-why?
Tuleb leida kompromiss looduse ja inimese vahel.
* Kosmoselaev Maa – maakeral asuvad ressursid on piiratud. Tuleb aru saada ökoloogilistest
protsessidest. Kõigil kinnistel süsteemidel (Maa) on tendents laguneda. Energakriis, saastatus,
kasvuhooneefekt.
* Kestvus – igasugu poliitika peaks lähtuma kestvuse printsiibist. Seab piirid tarbimisele, et
võimalikult vähe kahjustada ökosüsteemi.

Postita uus kommentaar

The content of this field is kept private and will not be shown publicly.